Sisuliselt võimaldab vastavuskontroll ajada jätkusuutlikku äri. See on oluline nii neile, kellel lasub seadusest tulenev kohustus tagada vastavuskontrolli olemasolu, kui ka neile, kes on huvitatud sellest, et äritegevuses ei esineks ootamatuid ning ebameeldivaid takistusi. Vastavuskontrolli vajadus sõltub kindlasti ka äri mahust, kuid üldiselt on erapooletu, äri süvitsi mõistev sisekontroll pigem kasulik ning kindlasti tõhusam kui õigusnõustamine üksikutes küsimustes. Õigusteadmised on küll edukalt läbiviidud kontrolli eelduseks, kuid neist üksi ei piisa.
Loomulikult saab kasu mõõta mitmeti. Kindlasti kaasneb vastavuskontrolli funktsiooniga ka teatud kulu. Äri luues ning arendades tasub siiski mõelda ka sellele, milline on võimalik pikaajaline kasu. Tulu teenimine on ju alati eeldanud teatud investeeringuid.
Iga juht on huvitatud lõpuks sellest, et asjad toimiksid. Keegi ei soovi, et tema äri kajastatakse ikka ja jälle negatiivselt mõne päevalehe esikaanel. Ükski juht ei taha vaadata õnnetul ilmel kaamerasse ning väita, et kõik on tegelikult korras, uskudes seejuures vaid ise, et see nii ka on. Samuti on vähe neid, kellele meeldib oma tegevuse kohta aru anda riigivõimu esindajatele. Lõpuks muudab ka teadmatusest põhjustatud kahju hüvitamine meele mõruks küll.
Kindlasti on valdkondi, kus vastavuskontrolli eelised tulevad selgemalt esile. Oma roll on siinjuures ka äri suurusel, kuid vaieldamatult on tõhus vastavuskontroll jätkusuutliku äri alus. Lõpuks kaalub ka vastavuskontrolliga kaasnev tulu üles võimaliku kulu.
Kahju on mõõdetav
Selgemalt toovad kasu esile järgmised küsimused. Kui palju maksab maine? Kui suur on tegevusega seotud nõude rikkumisega kaasnev karistus? Kes vastutab rikkumise eest? Kas ka juht? Kui suur on võimalik hüvitatav kahju? Mida ootab pikas perspektiivis omanik? Kui palju maksab hea nõu? Kes saab anda sisulist abi?
Need ei ole filosoofilist laadi küsimused. Praktikas on need ikka ja jälle materialiseerunud. Näiteks viis Enroni skandaal selleni, et Arthur Andersen kaotas oma maine ning seeläbi äri. Enroni ja selle juhtide eksimuste nimekiri hõlmab aga aruandlusnõuete rikkumist, küsitavaid tasustamispõhimõtteid, finantsjuhtimise reeglite rikkumist ning isegi siseteabe väärkasutamist ja rahapesu. Tegelikult on näiteid kaugemast ning lähemast ajast ja ruumist veelgi.
Kokkuvõttes võib öelda, et tõhus ja erapooletu vastavuskontroll aitab tagada äritegevuse jätkusuutlikkust. Loomulikult ei ole tegemist imerelvaga, kuid kaine mõistuse häälega olukorras, kus teadmatus või soov teenida lühiajalist kasu sunnivad tegema ohtlikke otsuseid. Seetõttu on äri alustades ning arendades mõistlik mõelda, kuidas tagada selline kontrollfunktsioon kui selleks vajadus peaks tekkima.
