"Sügisel, kui suuremad energiaarved annavad täiendava löögi majapidamiste eelarvele ja ka juba niigi kõrgele tõusnud muude hindade kasv on kiire, võib jaekaubanduse väljavaade halveneda veelgi," nentis Mertsina pressiteates.
Tarbijate kindlustunne hakkas Mertsina selgitusel nõrgenema möödunud aasta sügisel, kuid viimastel kuudel on kukkumine olnud väga kiire. Kuigi kindlustunde ajalist võrdlust rikub selle mõõtmisel hiljuti toimunud metoodika muudatus, on tarbijate kindlustunde üldine näitaja siiski oluliselt nõrgenenud, aga inimeste kindlustunne kestvuskaupade ostmiseks jätkuvalt tugev.
Mertsina lisas, et esimeses kvartalis kasvas keskmine palk veidi üle kaheksa protsendi ning esialgsetel andmetele aprillis ja mais kiirenes palgakasv kahekohaliste numbriteni. Inflatsioonile on hoogu juurde andnud ka kiire palgakasv, kuid palgakasvust tugevam on olnud hinnakasv, mis hoiab languses ostujõudu.
Reaalpalk ehk palk, milles on hinnakasv arvesse võetud, läks langusesse möödunud aasta novembris ehk juba kaheksa kuud tagasi,
lisas ta.
Ostujõu languse juures on mahtu aidanud üleval hoida pandeemia ajal suurenenud hoiused, millele andis lisajõudu teisest pensionisambast väljavõetud raha. "Hoiuste kasv on küll kiiresti aeglustunud, kuid veel mais suurenes aastases võrdluses majapidamiste nõudmiseni hoiuste portfell 14 protsenti. Hoiused on küll tugevasti üle pandeemiaeelsest kasvutrendist ning peidavad endas jätkuvalt potentsiaalset nõudlust, kuid kahjuks vähendab selle mõju kiire inflatsioon," nentis ökonomist.
