Võrreldes aastatagusega on Tallinna korterite hinnad tõusnud pea veerandi võrra. Suurenenud on ka korterite pakkumine – 5500 objektilt 7000 objektini –, sest paljud laenulõksust pääsenud kinnisvaraomanikud on oma vara müüki pannud.
Tehingute arv on samal ajal aga 14 protsenti vähenenud. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tõdes, et kui esimese nelja kuu kokkuvõttes on tänavune ja eelmine aasta veel võrreldavad, siis aprill üllatas negatiivselt. "Siis tehti Tallinnas pea sada tehingut vähem kui mullu samal ajal," märkis Sooman, kelle hinnangul on Tallinna kinnisvaraturg hangumas.
Hinnatõusu ei toeta tema sõnutsi ka inimeste ostujõud, sest reaalpalk ei ole juba 2007. aastast tõusnud. Miks peaksid siis praegused, buumiajaga võrreldavad hinnad olema õigustatud, kui toona said kõik aru, et ostujõudu napib?
Ühe kuu põhjal ei maksa analüütikute sõnutsi kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid pikemas perspektiivis ootab kindlasti ees turu jahenemine. Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi viitas, et nii nagu majanduses, on ka kinnisvaraturul tsüklid ja turg sõltub vägagi majandusolukorrast."Muutuvates oludes võidavad need, kes oskavad hästi kohanduda ja teevad õigeid otsuseid," sõnas Vähi. Õigeid otsuseid tahaksid teha kõik – aga kuidas aru saada, milline otsus on õige?
Kinnisvaraportaale sirvides tundub, et pealinnas on hinnad tõusnud rohkemgi kui statistiline veerand. Maaklerite sõnutsi ei maksa siiski arvata, et ulmelise hinnaga kinnisvara kaubaks läheb – kuulutuse ja reaalse tehinguhinna vahel laiutavad tihti käärid. Vähi sõnul peaksidki praeguse arengu valguses silmad lahti hoidma müüjad, kes on saadava hinna ootustes liiga optimistlikud. "Ülehindamist on järelturu korterite pakkumistes palju ja sellised korterid seisavad portaalides jõude," ütles ta. "Loeb turuhind, millest lähtuvalt võiks olla valmis ka tingimiseks.
"Ostjatel omakorda soovitatakse jälgida turuhinda ja mitte üle maksta. Kinnisvara ei ole lühiajaline ühekordne ost, mille võib peagi unustada. See on pikaajaline investeering, mis paljude jaoks tähendab ka laenuvõtmist ja igakuiseid makseid pangale koguni aastakümneteks.
Madal euribor on ehk tähelepanu uinutanud, aga tasub meelde tuletada, et suurema osa eluasemelaenude aluseks olev kuue kuu euribor, mis on praegu 0,4 protsendi tasemel, oli kriisi ajal 5 protsendi lähedal. Millal tõus tuleb, ei oska keegi täpselt prognoosida, kuid ühes ollakse kindlad: tulemata see ei jää ja juba paari lähema aasta jooksul tuleks laenuvõtjal arvestada kuumaksete suurenemisega.
"Kõige olulisem on mitte uljaks muutuda. Buum ja sellele järgnenud krahh võiks olla piisav õppetund," tõdes Vähi.
