Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitluse kohaselt jäi tarbijate kindlustunne märtsis veebruariga samale tasemele ja indikaatori näit oli miinus viis.
Väike paranemine toimus ootustes oma pere majandusolukorra suhtes ja lisandus peresid, kes ootavad oma majandusolukorra mõningast paranemist lähema 12 kuu jooksul. Märtsis oli selliseid peresid 25 protsenti vastanutest ja veebruaris 20 protsenti vastanutest.
Märtsis prognoosis 26 protsenti vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast oluliselt või mõnevõrra parem, 46 protsendi hinnangul olukord ei muutu ja 21 protsenti kartis halvenemist.
Ootused riigi majandusolukorra arengule ei muutunud ja mõõdukas optimism püsib, märkis Eesti konjunktuuriinstituut.
Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks oli kõige kõrgeima sissetulekuga vastanute kindlustunde indikaator kaheksa ja võrreldes eelmise kuuga see ei muutunud, kõige madalma sissetulekuga vastajate kindlustunde indikaator oli –17 ja indikaator paranes võrreldes veebruariga.
Suurem osa ehk 50 protsenti peredest tuleb märtsis omadega rahaliselt ots-otsaga kokku ehk nii palju kui teenib, ka raha kulutab. 39 protsenti peredest suudab säästa ja 11 protsenti elas kas varasematest säästudest või oli võlgades. Madalaima sissetulekuga peredest oli rahalistes raskustes 17 protsenti ja säästa suutis 19 protsenti peredest. Jõukaimadest peredest suutis säästa 63 protsenti ja raskustes oli viis protsenti peredest.