Tegevjuht: Danske lahkumine Baltikumist pole seotud rahapesuga Eestis
"Rahapesu küsimus on seotud Eesti mitteresidentide hoiustega. Selle tegevuse peatasime 2015. aastal," ütles ta Taani portaalile borsen.dk.
Tema sõnul on muutus Baltikumis seotud kohalike IT-süsteemide integreerimisega kontserni süsteemiga. "See projekt on nüüd valmis ja seega on loomulik astuda järgmine samm," sõnas Borgen.
Danske Bank teatas 26. aprillil, et loobub lähitulevikus Balti riikides järk-järgult era- ja äriklientide teenindamisest ning keskendub edaspidi Baltikumis ainult Põhjamaade klientide tütarettevõtete ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele. Panga teatel viiakse seeläbi äritegevus Baltimaades kooskõlla grupi üldise strateegiaga.
Danske Banki Eesti haru on olnud seotud ulatusliku rahapesuga. Mu uhulgas viis finantsinspektisoon Danske panga Eesti filiaalis 2014. aastal läbi kontrolle, mille käigus tuvastas inspektsioon suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed rahapesu tõkestamise normide rikkumised.
Taani finantsjärelevalve teatas möödunud aastal, et pangal on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel olulisi puudujääke ning esitas sellele süüdistuse Eesti filiaali rahapesuohtude ebapiisavas jälgimises.
Möödunud aasta septembris teatas Danske Bank, et on laiendanud oma Eesti filiaali klientide ja ülekannete uurimist vahemikus 2007 kuni 2015. Uurimist määrati juhtima Taani luureagentuuri endine juht Jens Madsen.
Oktoobris võttis Pariisi esimese astme kohus uurimise alla võimaliku rahapesu juhtumi Danske Banki Eesti filiaalis vahemikus 2008 kuni 2011. Taani ärilehe Berlingske andmeil on Prantsuse uurimine seotud Vene advokaadi Sergei Magnitski juhtumiga.