Toasooja hinda on kergitanud üldine soojaallikate hinnatõus, aga ka
käibemaksuga seotud muutused. Samuti on küttekulusid üles ajanud
drastiliselt külmad talved – vanades renoveerimata korterelamutes on
soojatarbimine külma mõjul kasvanud enam kui poole võrra.
„Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on kütte maksumust mõjutanud kütte
käibemaksu kasv 5%-lt 20%-ni ja energiahindade üldine
tõus, mille tulemusena on kütte maksumus tõusnud 56%. Möödunud talvel
tuli 1kWh eest maksta keskmiselt 63 eurot,“ selgitas Swedbanki
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu ja tõi näitena
välja, et Tallinnas tuli 71-ruutmeetrise 3-toalise korteri toasooja eest
äsja lõppenud kütteperioodil maksta kuni 720 eurot, mis on 64% enam
kui neli aastat tagasi, kuid kütteperioodi kulu oli 437 eurot.
Kui 2007.-08. aastal oli eluasemekulude osakaal keskmise leibkonna
rahakotis 14,3%, siis tänaseks on see kerkinud 18,8%-le. „Siin on suur osa just küttehindade tõusul. Lisaks hindade
mõjule on paar viimast talve näidanud, et hoolimata kliima üldisest
soojenemisest elame endiselt parasvöötmes, kus karmid talved ja
tavapärasest suurem küttekasutus võivad tabada mitu korda järjest.
Seetõttu tasuks just nüüd kevadel teha otsused, mis aitaksid
küttekulusid tuleval talvel kontrolli all hoida,“ rääkis Suitsu.
68% Eesti inimestest ja 92% tallinlastest elab korterelamutes, millest
70% on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi. Olukorda korterelamutes
iseloomustab hästi Tallinna Tehnikaülikooli paneelmajade uuring, mis
näitas, et meie eluruumide niiskusreюiim ja õhuvahetus on enamasti
normist 5-10 korda väiksemad, palju on soojakadusid ning muret teeb
hallitusseene laialdane levik. Valdavalt on hoonete energiamärgis D,
mille energiatarve on A klassi elamute omast kaks korda suurem. Külmade
talvede mõjul on soojuse tarbimine renoveerimata majades kasvanud 61%.
Swedbank
