Liidu hinnangul on see vajalik töökeskkonnast tingitud
tervisekahjustuste ennetuse tõhustamiseks ja ravikindlustusteenuse
kvaliteedi tõstmiseks. Ettepaneku kohaselt rahastataks haigekassat
sarnaselt töötukassale tööandjate ja töövõtjate kindlustusmaksetest.
Tööandjate keskliit on enda teatel ravikindlustuse ning tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustuse ümberkorraldamist vajalikuks pidanud juba
aastaid. "Tööandjate manifestis 2011–2015" pakkus keskliit selleks omalt
poolt välja kindlustusreformi.
Keskliidu hinnangul tuleb ravikindlustuses lähtuda printsiibist, et
riskid kindlustab nende kandja. Tööandjad on nõus kandma tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustuse kulusid, kuid see eeldab ravikindlustuse
muutumist töötaja brutopalgast finantseeritavaks kindlustusliigiks.
Vastavalt sellele muutuks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töövõtja
maksuks, lisaks eraldataks ravikindlustus solidaarseks ja
personifitseeritud kindlustuskomponendiks. Töökeskkonnast tingitud
kahjude kindlustamise kulud jääksid ravikindlustuse reformi teostumisel
tööandja kanda.
2007. aastal rõhutas keskliit oma programmdokumendis põhimõtet, et
tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohustusliku kindlustuse süsteemi loomisel
tuleb vähendada sotsiaalmaksu samas ulatuses, kui vähenevad senise
sotsiaalkindlustussüsteemi kulud.
Uute kindlustuskontseptsioonide rakendamisel tuleb liidu hinnangul
arvestada tööandja maksukoormusega. Riskipõhise kindlustusliigi loomisel
peab vähenema nende ettevõtjate sotsiaalmaks, kes on panustanud
tervisliku töökeskkonna loomisesse.
BNS
