Eesti töötleva tööstuse müügi kasvu takistab analüütikute hinnangul nõrk siseturu nõudlus, seega oleneb tööstustoodangu kasv suuresti välisnõudluse paranemisest.

"Töötleva tööstuse toodangu kasvu toetas müügi suurenemine välisturule, kusjuures kodumaisel turul müüdud toodang kasvas oluliselt tagasihoidlikumalt," kommenteeris Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina Statistikaameti andmeid veebruari kohta.

Töötleva tööstuse toodangu välisturu tellimused suurenevad rohkem kui koduturu tellimused, ütles Mertsina. "Paranenud on ka tööstusettevõtete kindlustunne tellimuste ja toodangu kasvuks eesolevate lähikuude jooksul, kusjuures vaatamata meie peamiste kaubanduspartnerite jätkuvatele majandusprobleemidele on kindlustunne ekspordi kasvatamiseks oluliselt paranenud," lisas ta.

"Näiteks nii Soome kui ka Rootsi tööstustoodang on ikka languses ning ka Venemaal hakkas selle aasta alguses nii tööstustoodang kui ka väliskaubandusmaht vähenema," selgitas Mertsina ja lisas, et tööstuse kindlustunne on suurenenud ka Euroopa Liidus keskmisena, sealhulgas Lätis ja Leedus. "Ettevõtetel on praegu küllaldaselt tootmisvõimsust, et reageerida nõudluse kasvule ilma oluliste investeeringuteta."

Mertsina märkis, et tööstustoodang kasvas veebruaris aeglasemalt energeetikasektori toodangu vähenemise tõttu ning töötleva tööstuse kasvu toetasid kõige rohkem elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmine.

"Energeetikas vähenes soojuse tootmine, samas toodeti elektrit 10 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Elektri tootmisse panustas ligikaudu 50-protsendiline elektri ekspordi kasv. Elektri ekspordimahtude kõikumine muudab ka energiatootmise kasvu volatiilsemaks," rääkis Mertsina.

Ettevõtete laenude jääk on Mertsina hinnangul viimastel kuudel suurenenud eelkõige põhivara soetamiseks ja äritegevuse laiendamiseks võetud laenude kasvu tõttu, mis viitab ettevõtete tootmisvõimsuste suurendamisele.

LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ütles, et peale töötleva tööstuse mahu vähenemise veebruaris võrreldes jaanuariga teeb murelikuks aastaga vaid kaks protsenti kasvanud müük siseturule. "See võib viidata, et terve möödunud aasta meie majanduslikku aktiivsust toetanud sisenõudlus on hakanud mõnevõrra nõrgenema," nentis Vitsur.

Veebruarikuu tööstustoodangu andmed kinnitasid Vitsuri sõnul möödunud aasta lõpu kartust, et euroalas valitsevad negatiivsed mõjud jõuavad ka Eestisse. "Kuigi võrreldes möödunud aasta veebruariga jäid nii tööstustoodangu kui ka töötleva tööstuse toodangu mahud vastavalt 3,2 ja nelja protsendi ulatuses positiivseks, on tööstustoodangu terve möödunud aasta kasvutrend alanud aasta alguses siiski peatunud ja pöördunud veebruaris kergelt negatiivseks," ütles ta.

"Kõige enam teeb siinjuures murelikuks just töötleva tööstuse sesoonselt korrigeeritud mahu 2,1 protsendi suurune vähenemine võrreldes jaanuariga, mitte aga 6,2 protsendi suurune langus energeetikas, kuivõrd viimane oli tingitud viiendiku võrra väiksematest kulutustest soojusele veebruaris, mille üle peame tegelikult head meelt tundma," tõdes Vitsur.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et võttes aluseks ettevõtjate hinnangud tootmise väljavaatele ja eksporditellimustele, on Eesti töötleva tööstuse kindlustunne veebruaris-märtsis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga tugevnenud. "Samas, eesolevatel kuudel mõjutab tööstustoodangu aastakasvu möödunud aasta tugev võrdlusbaas," lisas Palm.

Sektori kasvuväljavaadet mõjutavad temagi sõnul sündmused mujal Euroopas. "Euroala töötleva tööstuse kindlustunde tase viitab jätkuvalt langusele, samas ei ole see võlakriisi taustal süvenenud, vaid isegi kergelt pidurdunud. Ootaks aasta teises pooles Saksamaa töötleva tööstuse kindlustunde kasvu, tänaseks oleme jõudnud kasvu languse piirimaile," kommenteeris Palm.

Tööstusettevõtted tootsid tänavu veebruaris kolm protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatas statistikaamet. Veebruaris toodeti töötlevas tööstuses neli protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul.