"Kindlasti tuleks kontrollida, kas küttesüsteem funktsioneerib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas, vältimaks nende jäätumist. Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisaisolatsiooniga. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld," manitses Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Mardi sõnul tuleks kontrollida ka radiaatoreid. "Kui need lähevad ebaühtlaselt soojaks või ei tööta termoregulaator, võib neisse olla kogunenud sade ning radiaatorid vajavad juba professinaalset puhastamist," rääkis Mardi. "Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud," lisas ta.
Talv toob Mardi sõnul taas teravalt esile ka tühjalt seisvate korterite probleemi - omanikud seal sees ei ela ja jätavad need korterid lihtsalt kütmata. "Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi," rääkis Mardi. "Praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast - külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse oleme aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisanud," rääkis Mardi.
"Meie ettepanek on see, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone," selgitas ta. Vastava temperatuuri määramine jäeti asjatundjate hooleks. "Uuringutest lähtuvalt peaks miinimumtemperatuur olema 16-18 soojakraadi ringis," rääkis Mardi.
