Riigi tugiteenuste konsolideerimise tulemusena on arvestusteenusega seotud töötajate arv RTK-s kahe aastaga vähenenud veerandi võrra, samal ajal on kasvanud riigiasutuste rahulolu teenusega. Ka riigikontroll on hinnanud konsolideerimise mõju finantsarvestuse kvaliteedile positiivseks.
Teenuse kvaliteedi tõusule aitas kaasa mitmete riigiüleste infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, sealhulgas kõigi riigiasutuste finants- ja personaliarvestuse üleviimine ühtsele majandustarkvarale, e-arvete menetluskeskkondade kasutuselevõtt ning riigitöötaja iseteenindusportaali väljaarendamine puhkuste, lähetuste ja varade haldamiseks.
„Keskuse tegevus on hea näide sellest, et kaasaegsete infosüsteemide kasutuselevõtu ja sarnaste tööülesannete konsolideerimise abil on võimalik muuta tugiteenuste korraldust riigis efektiivsemaks,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Riigil tasub põhjalikumalt analüüsida, milliste tegevuste ümberkorraldamise tulemusena on võimalik veel kulusid kokku hoida, see on meil ka lähiajal plaanis.“
RTK arendustegevused jätkuvad ka edaspidi – kavas on välja arendada uusi teenuseid iseteenindusportaalis ning viia riigi ja ettevõtete vahelised arveldused täies mahus e-arvete põhiseks. Rahandusministeeriumi läbi viidud uuringu järgi on Eesti avaliku sektori sääst e-arvetega arveldamisele üleminekul u 2,5 miljonit eurot aastas, üleüldisel kasutamisel oleks see Eesti jaoks kordades suurem.
RTK alustas tegevust 2013. aasta alguses. Keskus pakub raamatupidamise ja personali- ning palgaarvestuse teenust neljale ministeeriumile ning nende haldusala asutustele. Kokku kasutab arvestusteenuseid 40 riigiasutust. Lisaks korraldab keskus ka riigi keskset raamatupidamist, peab arvestust sundtäitmisele suunatud nõuete üle ning haldab ja arendab arvestusteenuse pakkumiseks vajalikku majandustarkvara. Ühtset majandustarkvara kasutab 141 riigiasutust, alates 2016. aasta algusest tõuseb selle kasutajate arv 200-ni.
