„Põhiseadus tagab inimese õiguse eraelu kaitsele ja privaatsusele, mis hõlmab ka iga inimese õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. See õigus ei ole küll piiramatu, aga isikuandmed on ja jäävad inimese omaks ka siis, kui ettevõtjale, riigile või omavalitsusele on antud õigus neid kasutada,“ ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
Asekantsleri sõnul annab uuring vastuse sellele, milline on Eesti inimeste teadlikkus isikuandmete kaitsest ning toob välja, milliseid ohte tajutakse andmete kogumisel ning millised on Eesti inimeste senised kogemused privaatsuse rikkumisega internetis.
See on seda olulisem, et 90% Eesti elanikest kasutab tänapäeval internetti ja sotsiaalmeediat ning see osakaal on ajas järjest suurenev. Ka tehnoloogia arenedes peame leidma tasakaalu tehnoloogia ja innovatsiooni ning inimese privaatsuse vahel – ühte ei saa teisele ohvriks tuua,
rõhutas Lutterus.
Kõige suuremat ohtu inimeste privaatsusele kujutab küsitlusele vastanud Eesti elanike arvates tänapäeval see, et internetis on inimese identiteet lihtsalt varastatav või võltsitav (81% vastanutest). Suurt ohtu nähakse ka selles, et rakendused oma kasutajate kohta infot koguvad ning seda, et kogutud andmeid ei kasutata eesmärgipäraselt (74%). „Positiivsena paistis silma, et inimesed usaldavad riiki ehk kõige väiksemat ohtu nähakse selles, kui inimese kohta koguvad andmeid riik või tööandja. Usaldusväärsed on nii tervishoiu- kui haridusasutused ja kohalikud omavalitsused,“ lausus asekantsler.
Uuringust selgus, et praegu on Eesti elanike teadmised selle kohta, milliseid andmeid erinevad asutused ja ettevõtted nende kohta koguvad, nende endi arvates pigem kehval tasemel (65%). 57% elanikest on teadlikud riigi pakutavast võimalusest ise kontrollida, kes on tema andmeid vaadanud. Riigiportaalis eesti.ee saab iga inimene vaadata, kes, mis põhjusel ja kui sageli on tema andmeid riiklikes registrites vaadanud.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis nentis peale uuringutulemustega tutvumist, et kuigi inimeste usaldus riigi andmete hoidmisel on suur, peab riik olema siiski valvas ja arvestama, et see krediit ei ole ammendamatu. „See tähendab, et ka oma edasisi tegevusi tuleb kavandada selliselt, et see usaldus säiliks, mis omakorda tähendab, et riik peab muutma tegevused läbipaistvamaks. Mida läbipaistvam on andmetöötlus, seda enam on võimalik inimestel oma riiki usaldada,“ kõneles peadirektor Pille Lehis.
Enda privaatsuse kaitseks on Eesti elanikud võtnud ka ise kasutusele erinevaid abinõusid – hoidutakse liigse info jagamisest, kasutatakse erinevaid võimalusi oma nutiseadmetesse sisselogimise piiramiseks, erinevates internetikeskkondades kasutatakse erinevaid paroole ning paigaldatakse turvatarkvara, vabadusi ja kohustusi.
