"34 protsenti toetustest investeerime inimestesse: haridusse, tööhõivesse, tervisesse ja sotsiaalsesse kaasatusse ning 30 protsenti teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse konkurentsivõime arendamisse," rääkis Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk täna euroraha kasutamise strateegiat tutvustanud seminaril.
"Euroraha peab minema ettevõtmisteks, mis annavad Eestile arengutõuke. Raha kasutamine peab kaasa aitama valdkondade suurte eesmärkide elluviimisele, mitte muutuma pelgalt selle iga hinna eest ärakasutamiseks," lisas Sikk.
Struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelhindamist vedanud mõttekoja Praxis juht Annika Uudelepp märkis, et strateegilisel tasandil on tehtud mõistlikud plaanid, kuid loodetava mõju saavutamine sõltub suurel määral edasisest tööst. "Näiteks meetmete sisukas ettevalmistamine ja tulemuslik töölepanek eeldab mitmel pool veel sügavat analüüsi ning kvalitatiivselt uuel tasemel koostööd erinevate osapooltega," ütles Uudelepp. "Kaalul on väga palju ja väga suur töö on veel ees, et plaanitud arenguhüpped teoks teha," lisas ta.
Eestil on 2014–2020 eurotoetusteks kokku 5,9 miljardit eurot. Sellest 3,5 miljardit eurot on struktuuritoetusi, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse.
Euroraha planeerimisse on kaasatud kõik ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja teised eksperdid. Meetmete väljakujundamisse on kaasatud üle 200 partneri. Euroraha partnerluslepe ja rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjonile. Esimesed taotlusvoorud loodetakse avada 2014. aasta sügisel.
Rahandusministeerium tutvustas tänasel seminaril koos asjaosaliste ministeeriumidega kohalikele omavalitsustele, vabaühendustele, erialaorganisatsioonidele ja teistele partneritele valitsuses heaks kiidetud euroraha kasutamise strateegiat – partnerluslepet ja struktuurifondide rakenduskava.
