Lisaks leiti, et ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, kuid valdavalt tehakse lühiajalisi plaane. Plaanid on seotud eelkõige finantsteguritega ning puudu jääb tuleviku perspektiivist, sealhulgas arvestatakse vähe turu, tehnoloogia ja tööjõu võimalustega.
Töö organiseerimisel rakendavad ettevõtted valdavalt tavapäraseid töövorme ning töösuhete, -aja ja -koha osas ei olda paindlikud. Kuigi ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, vajab personalitöö mõtestamist ja süsteemsemat korraldamist, seisab uuringus.
Mõjutamise ja motiveerimise juures peavad firmad oluliseks palga ja tasudega seotud tegureid ning töötajate arengut toetavate vahendite kasutamist on motiveerimisel vähem, ehkki tunnetatakse mitterahaliste võtete rakendamise vajadust.
Uuringus selgub, et ettevõtted ei hinda koolitusvajadust järgneva kolme aasta jooksul eriti kõrgeks. Kõige rohkem tajutakse arenguvajadust meeskonna juhtimise või koostööalaste kompetentside arendamise osas, aga ka turgude, toodete ja müügiga seotud koolituste osas.
Uuringu käigus küsitleti rohkem kui 200 Eesti juhti. Lisaks viidi läbi intervjuud juhtimiskonsultantide ja juhtimisõppejõududega. Vaadeldi ka juhtimiskirjandust ja -konverentse ning valdkonnas tehtavat teadustööd.
BNS
