See, kas nähakse võimalusi sissetulekute paranemiseks lähiajal, oli samuti otseselt seotud pere tänase sissetuleku suurusega. Kui pere kuu netosissetulek jäi alla 767 euro (12 001 krooni), ei nähtud tulude suurendamiseks enamasti mingit võimalust. Kui sissetulek ületas 895 eurot (14 000 krooni), oldi optimistlikumad ja tulude suurendamist peeti tõenäoliseks. Kui oma sissetulekuga ollakse rahul, siis ollakse ka optimistlikumad selle suurendamise võimaluste osas lähemas tulevikus. Negatiivsed hinnangud pärsivad tegutsemistahet.
Mehed olid sissetulekute suurendamise võimaluste osas naistest märkimisväärselt optimistlikumad. „69% naistest ei pidanud sissetulekute paranemist lähema aasta jooksul tõenäoliseks, meestest aga uskusid pea pooled kasutada oleva rahahulga suurenemisse,“ rääkis Suitsu. Optimistlikumad olid tulude suurenemise osas ka noored vanuses 16-19 aastat ja töötud, kellest enam kui pooled tasapisi paraneva tööturu olukorra juures uut töökohta leida loodavad. „Siiski ei saa alati loota, et uus töökoht tähendab tingimata eelmisega võrreldes suuremat sissetulekut. Pakutav palk võib olla isegi väiksem ning ootus leida kõrgema sissetulekuga töökoht täitub pigem erioskustega töötajatel, kelle suhtes on tööturul kõrgendatud nõudlus. Tööotsijaid on palju ning see pidurdab palgatõusu,“ toonitas Suitsu. „Ehkki keskmine palk on paljudes majandussektorites tänaseks tõusuteele keeranud, sõltub palgatõus ettevõtte tootlikkusest ning seni tuleb paljudel tööläbirääkimistel leppida tajutavalt kehvema palgapakkumisega kui mõned aastad tagasi.”
Lisaks paremini makstud töökoha leidmisele peeti sissetulekute suurendamisel võimalikuks ka tänasel töökohal enama töö tegemist, lisatöökoha otsimist või oma kvalifikatsiooni parandamist. Viimane oli eriti oluline noorte jaoks, kes alles õpivad. „Tänastes oludes on täiendavate oskuste omandamine kindlasti oluline pluss, mis avardab töökoha leidmise võimalusi. Seega tulekski just täna kasutada vaba aega selleks, et oma kompetentsi tõsta,“ rääkis Suitsu. Palga juurde küsimine on eestimaalaste jaoks ilmselt endiselt ebamugav. Seda nägid võimaliku tulude kasvatamise vahendina keskmisest enam vaid inimesed, kelle pere sissetulek juba täna ületab 895 eurot ehk 14 000 krooni ja kaks korda enam mehi võrreldes naistega.
„Paraku ei ole lisatulu teenimise võimalusena eriti populaarne ka ettevõtlus,“ nentis Suitsu. Ettevõtlusega plaanis tulusid suurendada vaid 11% neist inimestest, kes tulude kasvu võimalust lähema aasta jooksul nägid. Seda on üle kahe korra vähem kui inimesi, kes olid valmis töökohta vahetama või täiendava töökoha võtma. 14% oma sissetulekute suurendamiseks midagi ette võtta soovivatest elanikest eelistab äri ajada tavakodanikuna, mitte ettevõtjana ja pakub raha eest lisatöid või teenuseid või müüb oma tooteid (aiasaadusi, käsitööd). Investeerimisest näeb lisatulu 10% inimesi.
Eestimaalaste leigust ettevõtluse suhtes näitavad ka Eurostati uuringud, mille kohaselt on siinsete elanike huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Kui 2007. aastal oli Eestis oma äriga raha teenivaid inimesi või peatselt ettevõtlusega alustada plaanijaid 22%, mida oli rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, siis 2009. aastaks oli see arv 13%. Kui ettevõtlusega alustajad toovad välja peamiste motivaatoritena suurema vabaduse, huvitavama töö ja võimalused suurendada tulusid, siis töötaja staatuse eelistajatele on olulised regulaarse sissetulek, kindel tööaeg ja stabiilne töökoht. Võrreldes mitmete ELi riikidega on Eestis ettevõtluse alustamise põhjuseks sagedamini väljapääsmatu olukord, mitte uudne idee või ärivõimalus.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
