04.01.2022 Teisipäev

Uus Maa: sama palju tehinguid kui mullu tehti viimati 2006. aastal

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul tehti viimati nii palju tehinguid kui mullu 2006. aastal, kusjuures 2021. aastal kasvas Eestis tehingute arv korterite ja majadega ligi veerandi võrra ning krunte müüdi lausa 55 protsenti rohkem kui aasta varem. 

Eestis tehti 2021. aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3 protsenti rohkem kui aasta varem.
Eestis tehti 2021. aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Foto: pixabay

Ka hinnad kasvasid mullu kiiresti – korterite puhul üle Eesti keskmiselt 10,9 protsenti ning Tallinnas lausa 11,6 protsenti,

lisas Habal pressiteates. 

Tehinguarvu- ja hinnakasvu taga olid Habali vaates globaalsed trendid – ühelt poolt kõrge nõudlus ning odav laenuraha ja teisalt pakkumiste vähesus, probleemid ehitusmaterjalide tarnete ning tööjõu kallinemisega. "Eesti olukord polnud eriline ja meil oli vähe võimalusi selle mõjutamiseks," nentis analüütik. 

"Kuna uusi kortereid tuli nõudlusest vähem peale, siis inimesed ei jaksanud enam oodata ning tegid varasemast enam tehinguid järelturu korteritega. Seetõttu tegi just vanemate korterite tehinguaktiivsus viimase kümnendi suurima hüppe," lisas ta.

Kui 2022. aastal jätkub sama olukord ehk uutest korteritest on defitsiit ja laenamise hind jääb praegusele madalale tasemele, siis võib Habali hinnangul oodata eelmisele sarnast aastat koos suure tehinguaktiivsuse ja võimalik, et isegi kahekohalise hinnakasvu protsendiga.

Habali sõnul tähendaks see, et kinnisvarahinnad kasvavad jätkuvalt palkadest kiiremini ja keskmise sissetulekuga Tallinnas enam uut kodu ei saa. "Seetõttu kolivad inimesed järjest enam ääre- või eeslinnadesse, kus on odavam," märkis ta.

Üks väga märgiline trend on tema sõnul just linnast välja või päris maale kolimine, mida kinnitab fakt, et kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kasvasid korteritest isegi kiiremini. 

Eestis tehti 2021. aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Tallinnas müüdi sellest 10 878 korterit, mis on 22,3 protsenti enam kui 2020. aastal. Kalleim korter müüdi veidi enam kui 1,4 miljoni eest.

Eestis müüdi mullu kokku 3757 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 24,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 17,6 protsenti 133 300 euroni. Kalleim eramu müüdi 2,5 miljoni eest.

Eelmisel aastal tehti hoonestamata elamumaa kruntidega 4707 tehingut, mis on 55 protsenti rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 13,7 protsenti 47 800 euroni. Riigi kalleim krunt müüdi 564 000 euro eest.

Suvilate müük kasvas mullu 19,3 protsenti 1129 tehinguni. Keskmiselt maksti suvila eest 55 400 eurot, mis on 23,3 protsenti enam kui aasta tagasi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255