Kelmid on sellisel moel kauplustelt välja petnud kallihinnalist tehnikat ning tööriistu aga ka näiteks ehitusmaterjali, erinevaid energiatootmisega seotud seadmeid, väärtuslikke kunstitooteid ja muudki, edastas Lõuna prefektuur.
Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Üllar Sõmera kirjeldas, et viimase poolaasta jooksul Eesti eripaigus tõusutrendi pööranud skeem ise on taaskord küllalt lihtne ning piisava tähelepanelikkuse korral ka kergesti murtav. Ta selgitas, et esmalt valivad kelmid omale internetipoest välja toote või teenuse, mida osta või rentida soovivad.
Seejärel võtavad nad kirja teel kauplejaga ühendust ning peegeldavad ostusoovi. Kiirustades ning kauplejat tagant utsitades tehakse kiirelt väidetav ülekanne, mille tõestuseks saadetakse kauplejale ka välisriigi panga rekvisiitidega maksekorraldus. Tagant kiirustamine võib tehingus kokkuleppele jõudnuna väljenduda ka telefonikõnes. Peale maksekorralduse edastamist saadetakse ettevõtte ukse taha kuller, kes soovitud toote kiirelt peale korjab,
kirjeldas politseinik skeemi.
Tehingu usaldusväärsuse tõstmiseks on paaril juhul saadetud ohvrile justkui pangapoolne kinnitus, et raha on makset teostavast pangast välja läinud. Aga ka see kinnitus võib olla võltsing ning ei anna kindlust, et raha kauba omaniku kontole ka tegelikkuses saabub.
„Sortiment, mida võltsitud maksekorraldust kasutades ettevõtjatelt ning kauplejatelt üritatakse välja meelitada, on väga lai. Kahjud on suured ning küündivad mitmekümnetesse tuhandetesse eurodesse,“ ütles Sõmera.
Näiteks lekus politseile teade, mille kohaselt võeti möödunud sügisel elektroonikaseadmeid vahendava ettevõttega e-posti teel ühendust ja sooviti soetada mitu õhk-vesi soojuspumpa mille eest tasumise tõendamiseks saadeti ettevõttele võltsitud maksekorraldus. Ettevõte väljastas ostjale kauba, mille eest ei ole tänaseni raha laekunud. Kahju oli ligemale 18 000 eurot.
Sõmera sõnul on politseini jõudnud info sellisestki juhtumist, kus inimene on tellinud välismaalt mingi eseme ära toomiseks transporditeenuse, ent on pahaaimamatult kelmide otsa sattunud. „Nimelt esinevad kelmid mõne asjasse puutumatu ettevõtte nime all, vastavad inimese poolt postitatud kuulutusele ning pakuvad transporditeenust. Teenuse osutamises eest esitatakse arve, mille kannatanu on tasunud, kuid eseme vedu tegelikkuses ei toimugi. Oht on seegi, et transporditav ese võib kelmidele huvi pakkuda ning nad soovivad seda enda valdusesse saada,“ ütles Sõmera.
Ta soovitas nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel olla oma kaupade ja teenustega kauplemisel tähelepanelik.
