Samas paketis patsientide Euroopa Liidu sisese vaba liikumise direktiivi ülevõtmisega soovitakse muuta ka siseriiklikku tervishoiuteenuste süsteemi nii, et ministeeriumi kehtestatud teenuste piires oleks võimalik osutada teenuseid järjekorraväliselt, kulu hüvitatakse patsiendile pärast tervishoiuteenuse saamist Haigekassale taotluse ja vajalike dokumentide esitamisel.
Sotsiaalministri sõnul ei tähenda see kord, et võimalus raviteenuste saamiseks väheneb inimestele, kel vajalikud vahendid teenuse eest koheselt maksmiseks puuduvad. "Praegu kogu ravikindlustus on äärmiselt solidaarne ja seda solidaarsust tuleb sarnase omaosaluse näol ka säilitada," ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas eile valitsuse pressikonverentsil BNS-ile.
Ministri sõnul on mitmed finantsasutused avaldanud huvi Haigekassaga koostöö tegemiseks, mis sisuliselt tähendab, et finantsteenuste pakkujad annaksid Haigekassale kuni kuueks kuuks laenu.
"Patsiendi omaosalus oleks üks kuni kaks protsenti ja 98 protsendi ulatuses kannaks kulud finantsasutus, kes saab selle raha kuue kuu pärast haigekassalt tagasi," ütles Rõivas. Tegemist on faktooringlahendusega, mis ministri sõnul hakkab suure tõenäosusega toimima ka tervishoiuteenuste pakkumisel.
Raviteenused, mida sellisel viisil rahastada saab, valib välja Haigekassa nõukogu, mis analüüsib erialasid, kus järjekorrad on kõige pikemad, ja teeb seejärel sotsiaalministrile ettepaneku. "Siiani oleme rääkinud peamiselt ortopeediast, pilootalasid võib tulla ka rohkem."
Millist lisakoormust järjekorraväline ravi ja mujalt Euroopa Liidust tulevate patsientide ravi võiks tervishoiusüsteemile kaasa tuua, seda ministeerium ei tea, sest vastavat mõjuanalüüsi tehtud ei ole. "Üsna raske on prognoosida, millisel määral kujuneb Eesti tervishoiusektor välispatsientidele atraktiivseks ja kuidas Eesti patsiendid vaba liikumisega kaasa lähevad," ütles Rõivas.
Samas säilib Sotsiaalministeeriumil võimalus kehtestada oma ravikindlustatute huvide kaitseks välispatsientidele ka juurdepääsupiirangud.
Ravijärjekorrad ei ole ainult ressursipõhised, operatsioonisaalide ja arstide või õdede ressursi mõttes, järjekorrad on tihti rahapõhised, märkis Rõivas. Tema sõnul võiks operatsioonisaalide suuremamahuline ärakasutamine kapitali- ja personalikulusid osaliselt katta, mis tähendab, et Eesti patsientidele saab ravi hoopis kättesaadavamaks.
