Riigi suutlikkus ohjata varimajandust on ka üks riigi rahvusvahelise konkurentsivõime olulistest indikaatoritest. Maksupettused takistavad ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi turul, vähendavad välisinvestorite huvi riigi vastu. Teiselt poolt jääb riik läbi maksupettuste ilma olulisest tulust, mida saaks kasutada riigi sotsiaalküsimuste lahendamiseks, riiklikeks investeeringuteks – elanike heaolu parandamiseks.
Erinevad uuringud on näidanud, et majanduskliima halvenedes on oht riigis varimajanduse kasvuks ja vastupidi – elanike jõukuse ja tööhõive kasv toob kaasa varimajanduse vähenemise. Maksulaekumiste tagamiseks on aga ka väga oluline, et riigi elanikud tunnetaksid avaliku sektori poolt maksude mõistlikku kasutamist, et maksusüsteem oleks nii elanikele kui ettevõtjatele arusaadav ja hallatav.
Eesti Konjunktuuriinstituut on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüsinud varimajandus osakaalu Eestis alates 2001.aastast. Põhjalikuma analüüsi all on maksude mittemaksmine töötasudelt (nn ümbrikupalgad), salasigarettide ja salaalkoholi turg ning lisaks sellele elaniku üldine suhtumine maksustamata kaupade tarbimisse ja varimajanduse osakaal elanike kogukulutustest. Pikemas perspektiivis saab öelda, et varimajanduse osakaal on viimase kümnendi jooksul vähenenud ja vähenemine toimus ka 2011. aastal.
2011. aastal aitas varimajandust Eestis vähendada ettevõtete parem majanduslik olukord, tööhõive paranemine ja elanike sissetulekute tõus.
Elanike hinnangul läks nende kulutustest 2011. aastal 8% selliste kaupade ja teenuste tarbimisel, kus neid pakkunud ettevõtjad riigile makse ilmselt ei olnud maksnud (2001. aastal 12% ja 2010. jooksul 9%).
Täpsema infomatsiooni varimajanduse uuringute kohta leiate siit.
Eesti Konjuktuuriinstituut
