Selleks on vaja aga tarbijakaitse nõusolekut. "Oleme sel teemal tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametiga suhelnud ja küsimus ongi pigem tehniline. Seaduse järgi peaks olema kehtiv hind visuaalselt selgelt suurem ja kuna tõesti keegi ei jõua esimesel jaanuaril kümneid tuhandeid hinnasilte korraga ümber vahetada, siis võiks üleminekuajaks olla lubatud, et siltidel on näidatud kaks hinda," ütles Lauring, lisades, et selleks võiks tarbijakaitse näiteks oktoobrist kuni jaanuarini teha hinnasiltide kujundustele erandi.
Tema sõnul oleks lahendus sisuliselt sarnane eurole üleminekuga, mil mingil perioodil olid hinnad märgitud nii kroonides kui eurodes.
"Kahe hinna näitamine siltidel – enne ja pärast maksutõusu, oleks kaupmeestele muidugi vabatahtlik, aga seda saaks teha juba varem. Ühest küljest lahendaks see siltide vahetamise tehnilise küsimuse ning annaks ettevõtjatele piisavalt aega kohaneda," rääkis A1000 Marketi juht, lisades, et laiem mõju oleks pidurdada üldist inflatsiooni ja tarbijaid varjatud hinnatõusu eest kaitsta.
"Praegu väidab osa kaupmehi, et hinnasilte tuleb hakata kallimate vastu mitu kuud varem vahetama, aga see on häma, mille peamine eesmärk on hindasid ennaktempos tõsta. Samuti ei usu ma, et ükski kaupmees võtab selle 2-protsendise maksutõusu kulu endale sisse, pigem ikka tõstetakse tarbijale hinda varem ja rohkem," nentis Lauring. Ta kinnitas, et A1000 Market ei plaani tõsta hindasid rohkem kui 2 protsenti maksutõusu võrra ning seejuures on ettevõttel kahe hinnaga siltide kavandid tegelikult juba olemas ja tarbijakaitse loal võtaks need ka lähiajal kasutusele.
"Teine ja hägusam võimalus varjatud hinnatõusu pidurdamiseks oleks tarbijakaitse vedamisel sõlmida vabatahtlik ausa kauplemise lepe, millega ettevõtted ise kinnitavad, et ei tõsta hinda rohkem kui käibemaksu jagu. Eks iga kaupmees saab siis ise valida, kas soovib liituda ja seda ka oma klientidele välja öelda, kuid õigsust oleks keeruline reaalselt kontrollida," lisas A1000 Marketi juht.
Käibemaksumäär tõuseb alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20 protsendilt 22 protsendini.
