Ettepanek põhineb büroo Eesti tubakaaktsiisi poliitika analüüsil, lähtudes Riigikogus menetluses olevast alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse muutmise seadusest, mis muuhulgas tõstab tubakatoodete aktsiisi aastatel 2016 - 2020.
„Suurem kogusest, mitte aga jaehinnast sõltuv maksustamine ja miinimumaktsiisi tõus oleksid menetletava eelnõu kontekstis põhjendatud, sest aitaks kergemini suurendada eelarvelaekumisi ning maksustada rohkem just kõige odavamaid sigarette, mis on kättesaadavad eelkõige noortele,“ ütles büroo vandeadvokaat Elvira Tulvik.
Analüüs tugines Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivi pakutud võimalustele ja Euroopa Komisjoni hinnangule võimalikest sigarettide maksustamise aktsiisistruktuuridest. Analüüsi eesmärk oli välja selgitada, kas Eestis kehtiv aktsiisipoliitika tubakatoodete, eelkõige sigarettide, osas vajaks muutmist ja milline võiks aktsiisipoliitika olla, võttes arvesse nii riigieelarvelisi kui ka rahvatervise eesmärke.
„Meie Eesti sigaretituru analüüs näitab selgelt, et Eestil oleks kõige kasulikum järgida suurema osa Euroopa Liidu riikide praktikat ning vaadata üle sigarettide maksustamispõhimõtted. Märkimisväärne on, et alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal pole sigarettide maksustamispoliitikas suuremaid muutusi toimunud. Viimane edukas näide aktsiisipoliitika reformist tuleb Lätist, kus sigarettide aktsiisimudelit kohandati eelmise aasta keskel ning suurendati sellise lähenemise kaudu oma eelarvelisi
laekumisi rohkemgi kui prognoositud,“ lisas Tulvik.
KPMG analüüsi järgi peaks Eesti kaaluma direktiivis 2011/64/EL pakutud võimalusi sigarettidele kehtestatud aktsiisi struktuuri muutmiseks selliselt, et suurendatakse sigarettide tarbitud kogusest sõltuvat määra (fikseeritud määr) ning vähendatakse toodete jaehinnast sõltuvat määra (proportsionaalne määr). Lisaks luuakse maksupõrand, mis paneb maksu peale kõigile sigarettidele, sõltumata hinnast. Välja pakutud struktuurimuudatused tagaksid stabiilsemad ja kergemini ennustatavad riigieelarve tulud, vähendaksid tubakatoodete tarbimist ning seda eriti noorte seas, kuna pakutud struktuuri korral tõuseksid rohkem odavamate sigarettide hinnad. Tänasel päeval moodustavad hinnanguliselt üle poole müüdud sigarettidest just odava hinnaga tooted. Turu tasakaalu mõttes tuleb selliseid muutusi teha astmeliselt, et mitte soodustada võimalikku salaturu kasvu.
Peaaegu kõik ELi liikmesriigid on viimastel aastatel suurendanud fikseeritud määra osakaalu aktsiisi struktuuris. Näiteks võib tuua Rootsit ja Taanit, kus hinnast sõltuvat aktsiisimäära kompenseerib maksimaalne fikseeritud maksumäär ehk peaaegu kõik sigaretid on sarnaste hindadega. Hilisem näide tuleb Lätist, kus aktsiisistruktuuri on muudetud sarnaselt Põhjamaadele, kuid vähemas määras.
