Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hasartmängumaksu seaduse muudatused, millega muu hulgas likvideeritaks aasta pärast selguse huvides hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Seniseid rahastamismahte lubatakse mitte vähendada, teatas EMSL.
Siiani on HMN jaganud kolme ministeeriumi kaudu tegevus- ja projektitoetusi teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektidele, samuti spordile, sotsiaalvaldkonda ja kultuurile, mille suurus sõltus maksu laekumisest. Edaspidi kaoks aga ära seadusega ettemääratud jaotus, kus 37,4% maksutulust läheb HMNile, 12,7% siseministeeriumile regionaalseteks investeeringuteks ja 3,9% Punasele Ristile. Alles jääks vaid kultuurikapitalile määratud 46%.
Rahandusministeeriumi eesmärk on muuta toetuste eraldamine paindlikumaks ja läbipaistvamaks, kuna raha saaks otse riigieelarvest ja teiste kanalite kaudu sihipärasemalt kasutatud. Riigikontroll on hasartmängumaksu jaotamisele heitnud ette, et see pole tõhus ega säästlik, varemgi on HMNi kritiseeritud kui läbipaistmatut ning poliitiliselt kallutatud otsuste tegijat, kuna enamuse nõukogust moodustavad riigikogu liikmed. Süsteemi on nelja aasta eest uurinud ka KÜSKi tellimusel BDA Consulting.
Hasartmängumaksu on tänavu plaanis koguda u 21 miljonit eurot, ehk senisel kujul kaoks võimalus taotleda u 10 miljonit eurot aastas. Toetuste suurused on jäänud nii saja ja miljoni euro vahele. Kas, mis ja kus senisest rahast edasi saab, ei tea. Ilmselt koondub kultuuri rahastamine kulka alla, sport EOK-le jne, aga kuidas summad muutuvad, tuleb jälgida. Eelnõu lubab vähemalt, et tegevuste rahastamismahtude osakaal ei vähene ning need seotakse lahti maksu laekumisest.
HMNi teenindab kultuuriministeerium ja see maksab aastas 40 000 eurot.
Eelnõu ja seletuskirja näed siit.
