Audiitorteenust otsivat ettevõtjat võib teinekord tabada ebameeldiv üllatus – kuigi turul osutavad teenust nii rahvusvahelistesse võrgustikesse kuuluvad kui ka mittekuuluvad audiitorid, ei ole nad mitte alati nõus kliendisuhet või töövõttu aktsepteerima. Halvemal juhul võib juba tööd alustanud audiitor ühel hetkel teatada, et tema töö jääbki lõpetamata. Kirsina tordil mõjub viimasel juhul audiitortegevuse seaduses sätestatu, et kliendilepingu ülesütlemisel ükskõik kumma poole initsiatiivil lasub kliendil kohustus tasuda audiitorettevõtjale viivitamata kõigi kliendilepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne kliendilepingu ülesütlemist.

Audiitortegevuse seaduses sätestatu eeldab muidugi, et kliendileping on teatud määral püsisuhe – see sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks ning peaks kestma vähemalt nii kaua, kuni audiitor suudab veenvalt (nii faktiliselt kui ka näiliselt) jääda sõltumatuks, või kuni tuleb ette seaduses sätestatud kestvuspiir. Kliendilepingu võib üles öelda üksnes mõjuvatel põhjustel ning ülesütlemisest peavad audiitorettevõtja ja klient registri infosüsteemi vahendusel teavitama viivitamata järelevalvenõukogu, edastades kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta oma selgitused. Arvamuste lahknevus raamatupidamise või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel ei ole mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks.

Kliendisuhte või töövõtu mitteaktsepteerimise või juba alustatud kliendisuhte või töövõtu ülesütlemise tingib eelkõige asjaolu, et audiitor ei suuda kindlustandva teenuse osutamisel – mis võib olla nii audit kui ka finantsinformatsiooni ülevaatus – avaliku huvi kaitsel tegutseda moel, mis tagab audiitori töö vastavuse eetikakoodeksi põhiprintsiipidele. Siitkaudu aga võib tekkida oht audiitori sõltumatusele.

Audiitor on sõltumatu arvestusekspert, kelle põhiülesanne on vähendada kindlustandva töövõtu puhul informatsiooni õigsuse kontrolli abil võimalike otsuste teabe kvaliteediga seotud riski ning sel moel tõsta finantsinformatsiooni usaldatavuse taset kasutajate jaoks. Juhul kui sõltumatus pole tagatud, on audiitor pelgalt arvestusspetsialist, kelle puhul ei tea aruande kasutajad otsust vastu võttes, mil määral nad saavad aruande informatsiooni usaldada.

Kindlustandvate teenuste tunnusjooned

Kindlustandvate teenuste raamistiku kohaselt aktsepteerib praktiseeriv audiitor kindlustandva teenuse ainult siis, kui tema esialgsed teadmised teenuse asjaoludest näitavad, et asjakohased eetikanõuded, nagu sõltumatus ja ametialane kompetentsus, on täidetud, ja teenusel on kõik alljärgnevalt loetletud iseloomulikud tunnusjooned:

• esiteks peab olema kolme osapoole – näiteks audiitori, kliendi (vastutava osapoole) ja ettenähtud kasutaja (avalikkuse) – vaheline suhe;
• teiseks peab olema asjakohane käsitletav küsimus, mida tõstatada, mille kriteeriumitele vastavuse hindamise või mõõtmise lõpptulemus on audiitori poolt aruande vormis väljendatav informatsioon, mis tuleneb käsitletavast küsimusest;
• kolmandaks peab (peavad) olema määratletud kindel (kindlad) hindamiskriteerium(id); kriteeriumid peavad olema ettenähtud kasutajatele kättesaadavad, et neil oleks võimalik aru saada, kuidas käsitletavat teemat on hinnatud või mõõdetud;
• neljandaks kogub ja dokumenteerib audiitor töövõtu käigus käsitletava küsimuse kohta mitmest allikast tõendusmaterjali, millele ta tugineb;
• viiendaks on väljund ehk audiitori aruanne käsitletava tulemuse kohta. Näiteks vandeaudiitori arvamus auditi tulemusena või vandeaudiitori kokkuvõte finantsinformatsiooni ülevaatuse tulemusena selle kohta, kas töövõtu objekt ehk raamatupidamise aastaaruanne on vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga.

Kui potentsiaalset teenust ei saa aktsepteerida kindlustandva teenusena, sest sellel ei ole kõiki iseloomulikke tunnusjooni, võib teenuse tellija leida teistsuguse teenuse, mis vastab ettenähtud kasutajate vajadustele.

Trikitada eriti ei saa. Olles aktsepteerinud kindlustandva teenuse osutamise, ei või audiitor muuta seda teenust kindlust mitteandvaks teenuseks (näiteks tavaliseks finantsnõustamiseks) või põhjendatud kindlust andvast teenusest (auditist) piiratud kindlust andvaks teenuseks (finantsinformatsiooni ülevaatuseks) ilma põhjendatud õigustuseta. Samas õigustab ettenähtud kasutajate nõudmisi mõjutav tingimuste muutumine või teenuse sisu puudutav arusaamatus tavaliselt soovi teenust muuta. Juhul kui selline muudatus tehakse, säilitab audiitor tõendusmaterjali, mis omandati enne muudatust.

Kindlustandva töövõtu eelne analüüs

Audiitoril tuleb eelkirjeldatu põhjal enne kliendi töövõtu aktsepteerimist analüüsida, kas ja mis tingimustel tahetakse end antud kliendiga seostada, kas tellitav kindlustandev töövõtt on kohaste tunnustega ning ratsionaalse eesmärgiga, kas audiitori töö on vastavuses kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksis sätestatuga, ning kas on märkimisväärseid takistusi või piiranguid tõendusmaterjali hankimisel.

Selline dokumenteeritud analüüs kliendisuhte algfaasis või kindlustandva töövõtu eelselt peaks andma audiitorile veendumuse, et:

• tegemist on tingimustele vastava, ratsionaalse eesmärgiga kindlustandva töövõtuga, mille kriteeriumid (nt aruandlusraamistik) on aktsepteeritavad;
• töövõtu tellija juhtkond mõistab ning tunnustab oma aruandlusega, sisekontrollisüsteemi korraldusega ja töövõtuga seotud kohustusi ning tingimusi, ja mis kõige tähtsam – pole ohtu audiitori sõltumatusele.

Selline dokumenteeritud analüüs on osa audiitori säilitatavast dokumentatsioonist.

Loomulikult hinnatakse sellise eelanalüüsi käigus nii palju kui võimalik kindlustandva töövõtu tellija juhtimis- ja aruandluskultuuri ning seda, kas esineb võimalikku ulatuse piiratust, keerulisi või aeganõudvaid küsimusi (arvestuspoliitikad, hinnangud, vastavus seadustele jne). Sellise eelluure tegemisel on audiitorile abiks guugeldamine, registripäringud ja teiste audiitorite, arvestusasjatundjate, advokaatide ja ärimeeste käest taustainfo hankimine.

Audiitor ei tohi aktsepteerida eeltingimustele mittevastavat kindlustandvat töövõttu (välja arvatud juhul, kui seda nõutakse seaduse või regulatsiooniga).

Järgnevalt paar elulist näidet. Juhul kui kliendi juhtkond ei ole veendunud, et ta on kehtestanud asjakohase sisekontrollikeskkonna, mis tagab usaldusväärse finantsaruandluse, peab audiitor seda asjaolu juhtkonnaga tõsiselt arutama ning kui juhtkond ei tunnusta ega mõista oma vastutust, tuleb töövõtust loobuda.

Töövõtust loobumise põhjuseks võib olla audiitorile teatavaks saanud omanikevaheline konflikt, mille puhul audiitor võib tunnetada, et oht sõltumatusele on sedavõrd suur, et targem on klienti mitte aktsepteerida. Potentsiaalse kliendi halb maine ettevõtjana ning tema omanike ja juhtide elu- ja (agressiivne) suhtlusstiil võib olla ühele alalhoidlikule audiitorile piisav argument, et kliendisuhet mitte aktsepteerida. Üks sagedasemaid töövõtust loobumise põhjusi lisaks faktilisele asjaolule, et audiitoril pole võimalik töötada vastavuses eetikakoodeksi nõuetega, võib olla selline töövõtu ulatuse piirang, millest tingituna ei ole kindlustandva töövõtu puhul mingil põhjusel võimalik piisavat asjakohast tõendusmaterjali hankida. Sellest johtuvalt tuleb suure tõenäosusega loobuda audiitori aruande väljastamisel auditi kohta arvamuse avaldamisest või finantsinformatsiooni kokkuvõttest. Nimetatud piirangud võivad, kuid ei tarvitse olla kliendi poolt kehtestatud. Näiteks võib piirangu põhjustada aruandluse alusinfo häving (arvuti(te) kõvaketastel oleva info varundamine ei ole veel kõigile iseenesest mõistetav tegevus); võib ka juhtuda, et uurimistoimingu tõttu on tehtud dokumentide võetust või konfiskeeritud vara ja dokumente. Ka on võimalik, et potentsiaalsel kliendil toimuvad olulised äritegevused võõrriikides, mistõttu võib audiitoril olla ilmvõimatu saada vajalikku tõendusmaterjali konfliktide, poliitiliste või juriidiliste põhjuste tõttu.

Aktsepteeritud töövõtulepingu ülesütlemine

Kui audiitoräriühingu konkreetse töövõtu eest vastutavale audiitorile (töövõtupartnerile) saab töövõtu kestel teatavaks info, mis oleks tinginud kindlustandvast töövõtust keeldumise, kui see info oleks olnud kättesaadav varem, peab audiitoräriühing rakendama vajalikke abinõusid: kas kliendisuhtest loobumine, töövõtulepingu ülesütlemine ja arvamuse avaldamisest loobumine auditi puhul või kokkuvõtte tegemisest loobumine finantsinfo ülevaatuse korral.

Kui töövõtt on juba aktsepteeritud ja ilmnevad eespool viidatud asjaolud, peab audiitor analüüsima, kuidas on kohane tekkinud olukorras käituda. Juba aktsepteeritud töövõtt tuleb kindlasti üles öelda, kui selgub, et audiitor ei suuda töövõttu ellu viia, jäädes eetikakoodeksi põhinõuetega vastavusse. Näiteks juhul, kui on tekkinud märkimisväärsed ohud sõltumatusele (kliendipoolne surve), mida ei suudeta maandada. Kliendi agressiivse käitumisena, mille puhul audiitor tunneb, et ta tõenäoliselt ei suuda jääda objektiivseks ja sõltumatuks ning seetõttu peab tõenäoliselt end taandama, võib esitada näite, mil audiitor soovitab kliendil teha varade kaetava väärtuse testi, kuid klient keeldub seda tegemast ning survestab audiitorit väljastama muutmata arvamust.

Kokkuvõtteks soovitan pooltel olla ausad ja mängida heauskselt lahtiste kaartidega juba kliendisuhete tekkefaasis, kuna kliendilepingu ülesütlemisest peavad audiitorettevõtja ja klient audiitortegevuse registri infosüsteemi vahendusel teavitama viivitamata audiitortegevuse järelevalvenõukogu, edastades kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta oma selgitused. Selline lepingusuhete ülesütlemine ja uue partneri otsimine võib tekitada parajat peavalu.

Artikkel ilmus Raamatupidamisuudiste septembrinumbris.

Peagi ilmub Raamatupidamisuudiste oktoobrinumber. Praegu on just õige aeg tellida Raamatupidamisuudised teiseks poolaastaks, sest tellimus on 10% soodsam.

Soodustellimus sisaldab neli paberajakirja numbrit ja ligipääsu e-teenustele. Lisaks saate kõik ilmunud veebiajakirja Pluss numbrid ja ajakirja Raamatupidamisuudised nr 4, 2017 elektroonilisel kujul tasuta!

Kampaania hinnavõit 10% + tasuta ajakirjanumber!

Pakkumine kehtib 21. oktoobrini.

Täpsemalt loe tellimuse kohta siit: