EL-i käibemaksureeglites 1. juulist 2021 jõustuvate muudatuste lühiülevaade

 Eesti käibemaksuseaduses tegi Riigikogu vastavad muudatused 10. veebruaril ja need avaldati Riigi Teatajas 23.02.2021. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.

1. juulist 2021 jõustuva ELi e-kaubanduse käibemaksupaketiga:

1. laiendatakse praegu kehtivat telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste (edaspidi digiteenused) maksustamise erikorda (ingl mini One Stop Shop, MOSS) ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (edaspidi e-pood) kaudu kauba müümisele. Laiendatud erikorra lühend on OSS (ingl One Stop Shop).
2. kehtestatakse uus erikord IOSS (ingl Import One Stop Shop) ühendusevälisest riigist imporditavate kaupade kaugmüügile.

Kaugmüük (nii ühendusesisene kaugmüük kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük) on piiriülene kauba müük lõpptarbijale. Ühendusesisene kaugmüük on selline ELis asuva kauba võõrandamine, mille käigus kaup toimetatakse lõpptarbijale kauba asukoha liikmesriigist mõnda teise ELi liikmesriiki. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on ELi välises riigis asuva kauba võõrandamine, mille käigus see kaup toimetatakse lõpptarbijale ELi välisest riigist ELi liikmesriiki.

Nii OSS erikorra kui IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad (kui ta ei kasuta OSS erikorda), ning teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus (kui ta ei kasuta IOSS erikorda).

Erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (B2C tähendab müüki ettevõtjalt lõpptarbijale, ingl business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.

Mõlema erikorraga liitumiseks saab taotlusi hakata esitama 3 kuud enne erikorra kehtima hakkamist, s.o alates 1. aprillist 2021. Erikorraga liitunuks registreeritakse ettevõtja alates 1. juulist 2021.

Erikorra deklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks selle alusel tasuda deklareeritud maksustamisperioodile vahetult järgneva kalendrikuu lõpuks. OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal ja IOSS erikorra puhul kalendrikuu.

Uute erikordade deklaratsioonides paranduste tegemine toimub teise põhimõtte järgi kui praegu esitatavas MOSS deklaratsioonis. Kui OSS või IOSS erikorraga liitunud müüjal on vaja parandada mõne eelmise maksustamisperioodi kohta deklareeritud andmeid, teeb ta seda jooksvalt järgmises tema poolt esitatavas erikorra deklaratsioonis, mitte ei paranda käibe tekkimise perioodi kohta esitatud deklaratsiooni.

OSS (One Stop Shop) ehk teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba  võõrandamise käibemaksuga maksutamise erikord

Alates 1. juulist 2021 laiendatakse praegust „väikest ühe akna süsteemi“ (ingl mini One Stop Shop, MOSS), mida kuni selle kuupäevani saab kasutada ainult teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste maksustamisel. Sellest saab „ühe akna süsteem“ (ingl One Stop Shop, OSS), mida hakatakse rakendama ühendusesisesele kaugmüügile ja lisaks digiteenustele ka muudele teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavatele teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.

Seega saab OSS erikorda kasutada lõpptarbijatele nende elu- või asukoha liikmesriigis osutatavate selliste teenuste puhul nagu näiteks kinnisasjaga seotud teenused (ehitamine, hindamine), kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenused (etendused, kontserdid, näitused), transpordivahendite renditeenus jms (pikem loetelu on käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4).

Samuti saab seda erikorda rakendada Eestis asuva kauba müümisel e-poe kaudu lõpptarbijale ELi välise riigi ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja üheski ELi liikmesriigis püsivat tegevuskohta ei ole.

Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe (e-poodi omav isik teatud juhul ka Eestis tekkiva käibe) ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

Kaotatakse praegu ELi liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võetakse üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele. Kui piirmäära ei ületata, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud ja on valitud OSS erikord, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu.

Muudele teenustele peale digiteenuste, mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik, ülalnimetatud 10 000 euro piirmäär ei kohaldu. Lisaks sellele on oluline arvestada, et ka kaupade kaugmüügil ja digiteenuste osutamisel teiste liikmesriikide lõpptarbijatele saab 10 000 euro piirmäära kohaldada ainult kindlatel tingimustel: kui müüjal on asukoht või tegevuskoht ka mõnes teises liikmesriigis, siis ta 10 000 euro piirmäära kasutada ei saa.

Praegust MOSS deklaratsiooni andmekoosseisu täiendatakse ning kehtestatakse ühtne EL piiriüleste tehingute käibedeklaratsioon (nn OSS deklaratsioon). Maksukohustuslased, kes võõrandavad kaupu ja osutavad teenuseid oma koduriigist teiste liikmesriikide lõpptarbijatele, võivad nende tehingute kajastamiseks kasutada OSS erikorda ning deklareerida ja tasuda käibemaksu kord kvartalis esitatava deklaratsiooni alusel. OSS deklaratsioonil kajastatakse tehingud liikmesriikide kaupa, märkides iga riigi kohta tasutava käibemaksusumma ja vastava riigi käibemaksumäära.

OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal. Üldreeglina hakatakse erikorda rakendama alates erikorraga liitumise avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem, on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on kas Eestis või sellises liikmesriigis, kus tal on püsiv tegevuskoht. Liikmesriigis, kus isik on registreeritud maksukohustuslaseks, samas riigis asuvatele lõpptarbijatele osutatavad teenused deklareeritakse selles riigis esitataval tavapärasel käibedeklaratsioonil. Neid teenuseid erikorra alusel ei deklareerita.

OSS erikorra kasutajaks registreerimine

Erikorra rakendamine on vabatahtlik. Alternatiivne lahendus on registreerida ettevõtte käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, kus käibemaksukohustus lõpptarbijale müügil tekib.

Eesti juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) saab avalduse esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides seal „Registrid ja päringud" – „Registreerimine" – „E-kaubanduse ja teenuste erikordade kasutajaks registreerimine (OSS/IOSS)". Avalduse esitamiseks peab juriidilise isiku esindusõiguslik isik andma volitatud esindajale vajalikud pääsuõigused. Pääsuõigused ja pääsuõiguste paketid e-kaubanduse ja teenuste erikordade (OSS/IOSS) teenuse kasutamiseks »

Ühendusevälise riigi isikul, kes soovib kasutada erikorda Eestis, palume erikorra kasutajaks registreerimisel järgida juhiseid „Guidelines for registration to non-EU businesses".

Erikorraga liitumise avaldusi saab esitada alates 1. aprillist 2021. Erikorraga liitunuks registreeritakse ettevõtja alates 1. juulist 2021.

Avalduse lisamisel avaneb valik, millist liiki avaldust isik esitada saab. Valikus on kaks avalduse liiki:

1. liidu erikord (OSS, kaubad ja teenused);
2. liiduväline erikord (OSS, teenused, EU number).

Eestis registreeritud MOSS erikorra kasutajad, kes soovivad jätkata laienenud erikorra (OSS) rakendamist, ei pea uut avaldust esitama. Nende kehtivad avaldused kantakse automaatselt üle. Juhul kui tegemist on isikuga, kes alates 1. juulist 2021 muutub eeldatavaks tarnijaks (e-poed, platvormid jms elektroonilised kauplemiskohad), tuleb tal avaldusel täita väli „Platvorm" (märkida linnukesega). Vaikimisi on see väli avaldusel täitmata.

Erikord hakkab üldjuhul kehtima avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Kui esitate avalduse nt 5. juulil, on erikorra alguskuupäevaks automaatselt 1. oktoober.

Kui erikorraga hõlmatud kaupu on võõrandatud või erikorraga hõlmatud teenuseid on osutatud varem (osutatakse juba avalduse esitamise ehk nn jooksval perioodil), on võimalik hakata erikorda rakendama enne järgneva kvartali esimest kuupäeva tingimusel, et erikorraga liitumise avaldus on esitatud hiljemalt teenuse osutamise või kauba võõrandamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Sellisel juhul tuleb avaldusel alati täita „esimese tehingu kuupäev" ja sel juhul registreeritakse erikorra kasutajaks esimese tehingu kuupäevast. Kui avaldus esitatakse nt 10. juulil ja soovitakse OSS erikorda kasutada 1. juulist, siis tuleb täita esimese tehingu kuupäeva lahter nn jooksva perioodi kuupäevaga.

OSS erikord jaguneb kaheks:

1. liidu erikord – kasutajaks saab registreerida liikmesriigis (Eestis) asutatud isik oma (asukohariigi) käibemaksukohustuslase (KMKR) numbri alusel. Liidu erikorra alusel deklareeritakse nii ühendusesisene kaugmüük kui teenused. Erikorra kasutamise eelduseks on isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri olemasolu ning sellest saab ka erikorra registreerimisnumber.
   
   
2. liiduväline erikord – kasutajaks saab registreerida ühendusevälises riigis asuv isik, kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht. Registreerimisel saab kasutaja erikorra numbri (VOES nr, tähekombinatsiooniga „EU"). Liiduvälise erikorra kasutaja deklareerib üksnes teenuseid. Kui sellisel isikul (st liiduvälise korra kasutajal) on ka ühenduses asuvat kaupa ning ta teostab ühendusesisest kaugmüüki, siis peab see isik registreerima käibemaksukohustuslaseks selles liikmesriigis, kus kaubad asuvad ning tal on võimalus deklareerida kaupade kaugmüük liidu erikorra (OSS) alusel. Kaupade kaugmüügiks saadud KMKR numbri alusel ei saa liiduvälist korda (st EU numbrit omav) kasutav isik deklareerida teenuste osutamist ühenduses asuvatele klientidele, seetõttu esitab ta kaks deklaratsiooni – liiduvälise korra alusel deklareeritakse teenused ja liidu korra alusel kaubad.

OSS erikorra lõpetamine ja muudatustest teavitamine

Kui isik ei osuta enam erikorraga hõlmatud teenuseid ega teosta ühendusesisest kaugmüüki või on tema tegevus ja/või registreerimisandmed muutunud (muutub ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kaotab kehtivuse KMKR number, jne), tuleb sellest teatada hiljemalt muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Kui isik jätkuvalt võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust, kuid soovib lõpetada erikorra kasutamise, tuleb sellest teatada vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

Kõiki muudatusi ja teavitusi saavad erikorra kasutajad teha e-MTAs oma avaldusel andmete lisamise ja muutmise kaudu. Samuti saab isik avaldusel taotleda erikorra lõpetamist – vajutades avaldusel „Taotlen lõpetamist", kuvatakse erikorra lõpetamise põhjused, mille seast tuleb valida sobiv.

OSS erikorra lõpetamine maksuhalduri poolt

Maksuhalduril on õigus lõpetada isiku erikorra rakendamine, kui:

1. isik teatab, et ta ei võõranda enam kaupu ega osuta teenuseid, mis on erikorraga hõlmatud;
2. isik ei ole kahe (2) aasta jooksul erikorra alusel kaupu võõrandanud ega teenuseid osutanud;
3. isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
4. isik on jätnud korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

Korduv on nõuete mittetäitmine, kui esineb vähemalt üks asjaoludest:

1. vaatamata meeldetuletustele on jäetud esitamata kolme kvartali erikorra deklaratsioonid;
2. vaatamata meeldetuletustele on jäetud tasumata käibemaksusumma (v.a juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta);
3. pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks KMS § 43 lõikes 15 nimetatud teavet (säilitamisele kuuluv teave).

Otsus OSS erikorra lõpetamise kohta

Erikorra lõpetamisel saab isik elektrooniliselt vastava otsuse, mis jõustub otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval.

Kui lõpetamine on seotud asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval.

Kui lõpetamine on seotud korduva nõuete mittetäitmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval. Sellisel juhul ei ole isikul õigust erikorda rakendada kahe aasta jooksul otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates.

IOSS ehk ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord

Alates 1. juulist 2021. a kaotatakse käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtusega kaubasaadetiste importimisel. Väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks kehtestatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord (IOSS erikord).

Lõpptarbijatele mõeldud saadetiste ühendusevälisest riigist sujuvamalt tellijani toimetamiseks kehtestatakse erikord sellise kauba impordilt käibemaksu deklareerimiseks ja tasumiseks. Selleks, et tellija ei peaks kauba ELi saabumisel esitama tollideklaratsiooni ja tasuma käibemaksu, saavad kauba müüjad võimaluse rakendada IOSS erikorda, kogudes ostjalt kauba eest tasumisel ka käibemaksu ning deklareerides selle maksuhaldurile ise ostja asemel igakuiselt esitatavas IOSS deklaratsioonis.

IOSS erikorda kohaldatakse ELis asuvale lõpptarbijale imporditavatele kaubasaadetistele, mis ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel asuvad ühendusevälises riigis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mida ei maksustata aktsiisiga. Tegelik väärtus koosneb ELi territooriumile ekspordiks müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (välja arvatud juhul, kui need kulud sisalduvad hinnas ja neid ei ole ostjale esitataval arvel eraldi märgitud) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.

IOSS erikord võimaldab müüjal lisada kauba müügihinnale importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu juba müügitehingu toimumise ajal ning seetõttu ei teki ostjal kauba kättesaamisel üldjuhul täiendavat maksukohustust.
IOSS erikord lihtsustab ettevõtja käibemaksukohustusi – erikorraga liitunud ettevõtja saab registreerida ennast erikorra kasutajaks ning deklareerida ja maksta kõigi erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu ühes liikmesriigis (registreerimisliikmesriigis) selle asemel, et tasuda käibemaks importimise hetkel igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse.

IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ELis asuvatele lõpptarbijatele. Kui IOSS erikorda soovib kasutada ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub ELis asu- või tegevuskoht, siis tema saab seda erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Erandina ei pea vahendajat määrama kaugmüügiga tegelev sellise ühendusevälise riigi isik, kelle asukohariigiga on EL sõlminud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on ELil niisugune leping sõlmitud üksnes Norraga. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.

Kokkuvõttes peaks ELis asuvate lõpptarbijate poolt imporditavalt kaubalt käibemaksu deklareerimine ja maksmine IOSS erikorda kasutava ühendusevälise riigi ettevõtja puhul toimuma järgmiselt:

1. ühendusevälise riigi ettevõtja (e-pood) valib ühes ELi riigis vahendaja, kes tema eest ja nimel hakkab esitama IOSS käibedeklaratsioone, kus on deklareeritud kõigisse tarbimisliikmesriikidesse müüdud kaupade käibed;
   
   
2. e-pood edastab vahendajale kaupade müügi hetkel ostjate poolt tasutud käibemaksu puudutava info;
   
   
3. vahendaja koostab e-poelt saadud andmete põhjal imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni (IOSS käibedeklaratsiooni) käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks ning esitab selle deklaratsiooni ja tasub deklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu oma registreerimisriigi maksuhaldurile (Eestis registreeritud vahendaja Eesti maksuhaldurile).

Kaupade tollivormistus võib toimuda ükskõik millises ELi riigis (mitte tingimata selles riigis, kus esitatakse IOSS deklaratsioon), need ei ole omavahel seotud toimingud. Ühendusevälise riigi e-pood ei pea ennast eraldi registreerima maksukohustuslaseks ega omama EORI-numbrit. Kaupade import (vabasse ringlusse lubamine) on käibemaksust vabastatud tingimusel, et tollideklaratsioonis esitatakse kehtiv IOSS-number (IM-number ehk importööri number).

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS-numbri kehtivust.

IOSS erikorra kasutajaks registreerimine

Avalduse esitamise teenus avati 1. aprillil 2021.

IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik. Alternatiivina jääb võimalus kasutada tavapäraseid impordiprotseduure.

Eesti juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) saab avalduse esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides seal „Registrid ja päringud" – „Registreerimine" – „E-kaubanduse ja teenuste erikordade kasutajaks registreerimine (OSS/IOSS)". Avalduse esitamiseks peab juriidilise isiku esindusõiguslik isik andma volitatud esindajale vajalikud pääsuõigused. Pääsuõigused ja pääsuõiguste paketid e-kaubanduse ja teenuste erikordade (OSS/IOSS) teenuse kasutamiseks »

Avalduse lisamisel avaneb valik, millist liiki avaldust isik esitada saab. Valikus on kolm IOSS-avalduse liiki:

1. impordi erikord (IOSS, kaubad, IM number);
2. vahendaja avaldus (IOSS, kaubad, IN number);
3. vahendatava avaldus (IOSS, kaubad, IM number, avalduse esitab vahendaja vahendatava nimel).

IOSS erikorda saavad kasutada maksukohustuslased, kes tegelevad ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ELis asuvatele lõpptarbijatele.

Ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub ELis asu- või tegevuskoht, saab erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Erandina ei pea vahendajat määrama kaugmüügiga tegelev sellise ühendusevälise riigi isik, kelle asukohariigiga on EL sõlminud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Praegu on ELil niisugune leping sõlmitud üksnes Norraga. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on registreeritud Eesti äriregistris ja ka Eestis käibemaksukohustuslasena, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga. Erikorda rakendaval isikul saab olla üks vahendaja.

IOSS erikorraga liitumiseks esitab ettevõtja avalduse (valib avalduse liigiks „Impordi erikord") ning talle antakse registreerimisnumber (IOSS importööri number, tähekombinatsiooniga „IM"), mida kasutatakse üksnes IOSS erikorra rakendamisel.

Erikorda rakendatakse alates päevast, kui isikule on antud IOSS erikorra registreerimise number. Kui isik soovib tegutseda vahendajana erikorra tähenduses, siis ta täidab esmalt avalduse liigina vahendaja avalduse ning saab vahendaja numbri (tähekombinatsiooniga „IN", tuleneb ingl intermediary). Seejärel on vahendajal võimalik esitada avaldusi vahendatavate lisamiseks. Iga vahendatava jaoks väljastatakse vahendajale eespool nimetatud IOSS importööri number (tähekombinatsiooniga „IM"), mis märgitakse tollideklaratsioonile. Kui vahendajal endal on tehinguid, mida erikorra alusel deklareerida, siis nende tehingute kajastamiseks esitab ta IOSS erikorra avalduse enda nimel, millega talle antakse IM number.

Registreerimisriik edastab IOSS erikorra registreerimisnumbri kõigi ELi riikide maksuhalduritele ja see number kehtib kogu ELis.

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS numbri kehtivust.

IOSS erikorra lõpetamine ja muudatustest teavitamine

IOSS erikorda rakendava isikul või vahendajal on kohustus teavitada Maksu- ja Tolliametit, kui:

1. ta lõpetab erikorraga hõlmatud tegevuse;
2. tema tegevus muutub selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamise tingimusi, nt muutub registreerimisliikmesriik seoses püsiva tegevuskoha asukoha muutumisega (käibemaksuseaduse § 43¹ lõiked 1 ja 2);
   
   
3. ta muudab avaldusel andmeid.

Andmete muutumisest ja erikorraga hõlmatud tegevuse lõpetamisest tuleb teavitada muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Kui isik jätkab erikorraga hõlmatud tegevust, kuid soovib lõpetada erikorra kasutamise, siis tuleb sellest teatada vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mil ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.

Muudatustest teavitada saab erikorra kasutaja e-MTAs oma IOSS-avaldusel, kus saab andmeid lisada ja muuta.
Samal avaldusel saab taotleda ka erikorra lõpetamist. Vajutades taotlusel oleval lingil „Taotlen lõpetamist", kuvatakse erikorra lõpetamise põhjused, mille seast tuleb valida sobiv.

IOSS erikorra lõpetamine maksuhalduri poolt

Juhud, mil Maksu- ja Tolliamet kustutab erikorda rakendava isiku registrist, on sätestatud käibemaksuseaduse § 43¹ lõikes 18.

• Erikorda rakendav isik kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1. isik on maksuhaldurit teavitanud, et ei tegele ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügiga;
2. isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3. isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele (käibemaksuseaduse § 43¹ lg 1 ja 2);
4. isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata. Korduv erikorra rakendamise nõuete täitmata jätmine on sätestatud käibemaksuseaduse § 43¹ lõikes 24.

• Vahendaja ja tema poolt esindatud isik (vahendatav) kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1. vahendaja ei ole kahe järjestikuse kvartali jooksul tegutsenud vahendajana;
2. vahendaja ei täida vahendajana tegutsemise tingimusi (käibemaksuseaduse § 43¹ lg 1 ja 2);
3. vahendaja on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

Kui registrist kustutatakse vahendaja, siis kaotavad õiguse erikorda kasutada ka tema poolt esindatud isikud (vahendatavad).

• Vahendatav kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1. vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et tema esindatav isik ei teosta enam ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki;
2. isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
3. isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele (käibemaksuseaduse § 43¹ lg 1 ja 2);
4. isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
5. vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei esinda enam asjaomast isikut.

Otsus IOSS erikorra lõpetamise kohta

Nii erikorda rakendav isik kui vahendaja saavad registrist kustutamise otsuse elektrooniliselt.

• Otsus jõustub väljastamise kuule järgneva kuu esimesel päeval.
• Kui registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval.
• Kui registrist kustutamine on seotud korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.

Kui isik arvatakse erikorra rakendamisest välja korduva rikkumise tõttu, siis kaotab ta õiguse rakendada nii IOSS erikorda kui ka KMS §-s 43 sätestatud OSS erikorda kahe aasta jooksul mistahes liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Samasugune põhimõte kehtib ka vahendaja puhul ning tal ei ole sellisel juhul õigust vahendajana tegutseda kahe aasta jooksul alates tema registrist kustutamise kuust.

Erikorra rakendamiseks antud number kehtib pärast erikorra lõpetamise või registrist kustutamise otsuse jõustumist kuni kaks kuud. Säte on kehtestatud selleks, et erikorra rakendamise ajal ühendusevälisest riigist tellitud kaubad jõuaksid kliendini sellise staatusega, et nende kaupade eest on käibemaks tasutud ja importimise hetkel puuduks kauba saajal kohustus impordi tolliformaalsusi täita. Nimetatud kahekuuline periood ei kehti isikute puhul, kes on registrist kustutatud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete korduva rikkumise tõttu.

Internetipõhiste kauplemiskohtade (e-poodide) muutumine eeldatavaks müüjaks ja käibemaksu kogujaks

Muudatustega nähakse ette, et isikud, kes omavad e-poodi ning hõlbustavad sellega kaupade piiriülest müüki lõpptarbijatele, kaasatakse teatud müügitehingutelt tasutava käibemaksu kogumisse ning loetakse, et e-poodi omav isik on need kaubad ise ostnud ja lõpptarbijale edasi müünud (inglise keeles on selline e-pood deemed supplier ehk eeldatav tarnija). Sellega pannakse e-poodi omavale isikule käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus selle ühendusevälise riigi isiku asemel, kes on tegelikult kauba müüja.

Kaugmüük jaotub tinglikult kaheks tehinguks: kauba müük tegelikult müüjalt e-poodi omavale isikule (ettevõtjalt ettevõtjale ehk B2B) ja sama kauba edasimüük e-poodi omava isiku poolt lõpptarbijale (B2C). Ettevõtja, kes hõlbustab müüki e-poe kaudu, loetakse kauba nn eeldatavaks tarnijaks, kui:

• ta võimaldab ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot (e-pood saab kasutada IOSS erikorda);
• ta võimaldab sõltumata kauba väärtusest müüa juba ELis asuvat kaupa lõpptarbijale ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja kellel puudub ELis püsiv tegevuskoht (e-pood saab kasutada OSS erikorda).

Kui ühendusevälisest riigist imporditud ja ELis asuvale lõpptarbijale müüdava kauba tegelik väärtus ületab 150 eurot või kui kauba tegelikuks müüjaks on ELis asuv isik, ei loeta e-poodi vastutavaks selle kauba käibemaksuga maksustamise eest.

Sellisel ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ELi ja kellel puudub ELis püsiv tegevuskoht, tekib Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus (ja koos sellega ka Eestis kauba importimisel makstud käibemaksu maksuhaldurilt tagasisaamise õigus), kui:

1. ta müüb mõnele teisele ettevõtjale kuuluva e-poe kaudu lõpptarbijale oma Eestis asuva kauba ning see e-pood loetakse vastavalt uutele reeglitele kauba ostjaks ja edasimüüjaks (kuigi kauba müük e-poele on niisugusel juhul 0%-lise määraga käive);
   
   
2. ta on ise e-poodi omav ettevõtja, müüb oma e-poe kaudu nn eeldatava tarnijana lõpptarbijale teise ühendusevälise riigi ettevõtja Eestis asuva kauba ja ei ole end registreerinud OSS erikorra kasutajaks.

Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord juhtudel, kus müüja IOSS erikorda ei rakenda

Sarnaselt IOSS erikorraga kehtestatakse kõnealune erikord seetõttu, et alates 2021. aasta 1. juulist kaotatakse käibemaksuvabastus väikese (kuni 22 euro) väärtusega kaupade impordil ning seda saab kasutada juhul, kui kaubad lubatakse vabasse ringlusse samas liikmesriigis, kuhu väikese väärtusega kaup müüakse (kus asub lõpptarbija). Kui kaupu tellitakse väljastpoolt ELi, tuleb üldjuhul käibemaks tasuda lõpptarbijal, kes kauba tellib ja impordib. Selle erikorra rakendamisel tasub lõpptarbija käibemaksu isikule, kes kaubad tollile esitab (enamasti postiteenuse osutajale, kullerfirmale või tolliagendile) ja seega erinevalt IOSS erikorrast müügi hetkel e-poes käibemaksu ei tasu.

Erikorda saab kasutada selliste kaubasaadetiste importimisel, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele ja millele ei Eestis ega mõnes teises ELi liikmesriigis ei kohaldata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda (IOSS). Ka selle erikorra kasutamine on vabatahtlik.

Erikorda on õigus rakendada ettevõtjal, kes:

1. esitab tollile imporditud kauba tollideklaratsiooni kaudse esindajana kauba tegeliku saaja eest,
2. on kauba valdaja ja
3. toimetab kauba Eestis asuvale kaubasaajale.

Eelkõige on erikord mõeldud postioperaatoritele ja kulleriteenuse osutajatele, kes tavaliselt deklareerivad saaja eest väikese väärtusega kaupade impordi ja on tolliseadustiku mõistes kauba valdajad (kauba valdaja isik, kes on kauba omanik või kellel on omanikuga samaväärne õigus kauba käsutamiseks; või isik, kellel on kauba üle tegelik kontroll).

Selle erikorra kasutamisel maksustatakse imporditud kaup alati käibemaksu standardmääraga (Eestis 20%).

Erikorda kasutav ettevõtja, kes esitab kaubad tollile, tasub lõpptarbijatelt kogutud käibemaksu maksuhaldurile kord kuus. Käibemaks tasutakse hiljemalt käibemaksu kogumise kuule järgneva kuu 16. kuupäeval.