Viimastel aastatel on Eestis väga populaarne saata ja vastu võtta arveid e-posti vahendusel, kus arve on e-kirjale manusena lisatud pdf-vormingus fail. Selline arveldamismoodus on lubatud käibemaksuseaduse § 37 lõike 6 kohaselt, mis ütleb, et „arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt“.
Kuna enamik arve vastuvõtjaid on nõustunud pdf-vormingus arveid vastu võtma, võime rääkida, et Eestis on juba pikemat aega kestnud pdf-arvete ajastu, samal ajal kui enamikus Euroopa riikides on endiselt kasutusel peamiselt paberarved.
Oleme justkui esirinnas. Kuid tegelikult on Eesti e-tiiger arvete elektroonilises metsas hoopis tukkuma jäänud. Pdf-vormingus arve on küll elektrooniline, aga seda ta ei ole kogu oma elutsükli jooksul. Üldjuhul prinditakse pdf-arve pärast vastuvõtmist paberile, kinnitatakse paberil ja pannakse siis paberdokumentide arhiivi. Arve kajastamisel raamatupidamises pole töömahu seisukohast vahet, kas aluseks on originaalne paberarve või paberile prinditud pdf-arve.
Seega pole pdf-arve kuigivõrd „elektroonilisem“ paberarvest ja kauba/teenuse ostja ei võida sellest midagi.
E-arve on masintöödeldav
Nii ostjal kui ka müüjal on elektroonilisest arvest kasu siis, kui ta on masintöödeldav (öeldakse ka masinloetav). Arve on masintöödeldav ehk e-arve sel juhul, kui ta liigub ühest tarkvarasüsteemist teise ega nõua arve menetlemiseks ja maksmiseks käsitsi andmete sisestamist.
Sellest, millist kasu e-arvete kasutuselevõtt annab ning milline on praegu Eestis valmisolek e-arveid vastu võtta, saab lugeda varsti ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 4, 2016. Praegu on käimas ajakirja tellimiskampaania, mil Raamatupidamisuudised saab järgmiseks poolaastaks tellida eriti soodsalt. Lähemalt lugege aadressilt: http://rup.ee/tellimine
