Iga hilinenud makse pealt hakkab võlglasele jooksma viivis, mis on 0,06% päevas. Aasta peale teeb see 21,9%.
"Maksukorralduse intress võiks olla vähemalt kaks korda väiksem kui praegu. Samas, kui see oleks vaid paar protsenti aastas, kaotaks see juba oma peamise eesmärgi, milleks on motiveerida maksukohustusi õigel ajal tasuma," ütles Ernst & Young Baltic AS-i partner Ranno Tingas.
Ka maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõnul tuleb intressimäära vähendada vastavalt finantsturgudel toimuvale. “Praeguseks oleme jõudnud seisu, kus on küllaltki suur tõenäosus, et kehtiv määr on põhiseadusega vastuolus,” ütles ta.
"Maksuintressil on kaks eesmärki – kahju hüvitamine võlausaldajale ja võlgniku mõjutamine kohustust õigel ajal täitma. Kui kahju väheneb, siis järelikult trahvi komponent ajaga suureneb," lisas Lehis.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ei leia, et intressimäär on liiga kõrge või oma aja ära elanud. Tema sõnul tuleb eeskätt arvestada, et maksukorralduse seaduse intress pole mitte klassikaline intress võlanõudelt, vaid nii intress kui ka tasu kohustuse täitmata jätmise eest. Seega, kuigi praegu on finantsmaailmas madalad intressid, ei kõiguta see maksumäära intressi olemust.
Jegorovi sõnul peaks võrdlema, millise intressiga annab laenu pank vormis, kus laenulimiit on heaks kiidetud, aga laenuvõtja otsustab laenu võtmise oma suva järgi. Levinuim tavaintress krediitkaardi laenulimiidi kasutamisel on praegu 16–19%. Tasumisega viivitamisel lisandub sellele viivistasu, mis tavaliselt ei ole väiksem kui 8%. Seega on sellise raha kasutamise hind kokku 24–27%.
Jegorov lisas, et intressimäära alandamist on varem ministeeriumis arutatud ja arutatakse praegugi. Kindlaid lahendusi ta veel välja pakkuda ei söandanud.
