Mis on eesmärk?
Eesmärk on luua tugev ühtne Euroopa käibemaksuala ning muuta ettevõtlus liiduüleselt sama lihtsaks ja turvaliseks nagu riigisiseselt.
Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad kõiki ettevõtjaid, kes oma tegevuse raames puutuvad kokku liikmesriikidevaheliste kaubatarnetega.
Mis on olulisemad muudatused?
Muudatustega täiendatakse kehtivat käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ:
- Lisandub sertifitseeritud maksukohustustuslaste süsteem. Praegu ei eristata registreerimisnumbri alusel usaldusväärseid ja vähem usaldusväärseid ettevõtjaid. Sertifitseeritud maksukohustuslast võib aga põhimõtteliselt pidada usaldusväärseks maksumaksjaks ning selliste ettevõtete osalusega tehingute maksustamisele saab kohaldada lihtsustamiseeskirju. Kuna lihtsustamiseeskirjad võimaldavad ka pettuste toimepanemist, ei ole kõik maksukohustuslased selle kohaldamiseks piisavalt usaldusväärsed.
- Call-off-varud – tarnekord, kus tarnija toimetab kauba soetajale, andmata üle kaupade omandiõigust. Soetaja võtab kaubad tarnija varudest endale sobival ajal ja see aeg on ühtlasi ka kaubatarne toimumise aeg. Liikmesriikidevahelise tarne korral oleks lähteriigis kaup käibemaksuvaba, maksustamine toimuks sihtriigis. Kui tarniv ettevõtja viib oma kauba sihtriiki kohale ja paigutab oma lattu, on see üks tarne, kui soetaja võtab kaubad laost välja, on see teine tarne. Osa liikmesriike kohaldab sel puhul lihtsustatud maksustamise korda, teised mitte. Lahendusena kehtestataks kord, et ühekordne tarne lähteriigist ja sellele järgnev ühendusesisene soetamine riigis, kus kaubavaru asub, loetakse kokku ühekordseks tarneks, tingimusel et tehing toimub kahe sertifitseeritud maksukohustuslase vahel. Sel juhul langeb ära vajadus registreerida tarnija käibemaksukohustuslaseks igas liikmesriigis, kuhu ta oma kaubad call-off-varu korra alusel paigutab. Maksuhaldurid hakkavad kaupade liikumist jälgima call-off-varude registri kaudu, mida peavad pidama nii kaupade tarnijad kui soetajad. Lisaks peab tarnija koondaruandes näitama soetajad, kellele call-off-varu korra alusel kaubad hiljem tarnitakse.
- Tehingute maksuvabastust kohaldatakse vaid siis, kui soetajal on kehtiv käibemaksukohustuslasena registreerimise number muus liikmesriigis kui kaupade veo alguse liikmesriigis.
- Lisandub mõiste „aheltehingud“ – selle all tuleb mõista sama kauba järjestikuseid tarneid, mille korral toimub tarnitavate kaupade üksainus ühendusesisene vedu kahe liikmesriigi vahel. Sellisel juhul on maksuvabastuse kohaldamise eelduseks, et kaubad lähetatakse või kaupade tarnija või soetaja veab või tema nimel veetakse need ühest liikmesriigist teise.
- Direktiivis sätestatakse selgelt, et liidusisese kaubanduse lõplik süsteem põhineb kaubatarnete ja teenuste sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttel. „Tarnekoht“ asub alati sihtliikmesriigis. Käibemaksu peab maksma tarnija, välja arvatud siis, kui soetaja on sertifitseeritud maksukohustuslane (siis näitab viimane käibemaksu oma käibedeklaratsioonis). Kui käibemaksukohustuslane ei ole asutatud liikmesriigis, kus ta maksu peab tasuma, saab ta maksu tasumiseks kasutada ühe akna süsteemi.
Millal muudatused jõustuvad?
Direktiivi muudatused jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Eestis tuleb muudatuste rakendamiseks vajalikud õigusnormid kehtestada hiljemalt 1. jaanuarist 2019.
Ettevõtjate arvamused direktiivi muudatuste kohta on oodatud hiljemalt 20. veebruariks 2018 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..">See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Tagasiside põhjal koostab kaubanduskoda arvamuse, mille edastab rahandusministeeriumile.
