Justiitsminister Andres Anvelt ütles BNS-ile, et suurimaks sanktsiooniks huvide deklaratsiooni esitamata jätmisel on avalikustamine, poliitikute puhul ka poliitilise usalduse kaotus. "Samuti on see alus sügavamale huvile, miks see ametiisik oma kohustusi ei täida, kas huvide osas on midagi varjata või on huvid näiteks konfliktis," lisas Anvelt. "Nende tegude puhul on aga sanktsioonid karmid. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt ongi deklareerimise eesmärgiks ennetada korruptsiooniriski ja suurendada avalikkuse järelevalvet ametnike huvide üle," ütles minister.
Huvide deklaratsioon tuli ligi 7000 inimesel täita 31. maiks ning inimesi on selle kohustuse täitmata jätmisest ka korduvalt teavitatud.
Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, abiminister, ministeeriumi kantsler, riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem ja valla või linna ametiasutuse juht.
Lisaks on valitsusasutuste juhtidele ja kohalikele omavalitsustele antud õigus kehtestada deklareerimiskohustusega isikute ring. Seejuures on oluline, et asutuse ja volikogude juhid peavad jälgima ja vastutama selle eest, et deklareerimiskohustuseta ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud.
Sel aastal toimus huvide deklareerimine esimest korda elektroonselt Maksu- ja Tolliameti veebikeskkonnas. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud.
