Seejuures leiab president, et senimaani on haldusreform olnud edukas, kuid nüüd on tema hinnangul omavalitsustele vaja teistsuguseid täiendavaid tuluallikaid.
"Nelja aasta eest läbi viidud haldusreform on olnud edukas. Kas kõik võimalused on realiseeritud ja elu igas Eestimaa nurgas paremaks läinud? Võimalik, et mitte 100 protsenti. Aga suur osa hirmusid, mis reformi eel inimestel olid, ei ole realiseerunud," rääkis Kaljulaid täna linnade ja valdade päeval.
Presidendi hinnangul on valdades tõusnud juhtimiskvaliteet ja finantsiline võimekus oma piirkonna elu edasi viia. Seejuures väärivad ja vajavad omavalitsused tema arvates arenguks suuremat vabadust ja iseseisvust.
"Mina ise usun subsidiaarsuspõhimõttesse. Kõiki otsuseid tuleb teha nii madalal tasemel kui võimalik. Kohtadel on alati rohkem informatsiooni kui keskuses, see on paremini kättesaadav, nüansseeritum ja otsustusprotsess on siin kiirem ja nii edasi. Kui me vaatame elanike rahulolu reitinguid Euroopas, siis rahulolu on suurem just neis riikides, kus omavalitsustel on suurem otsustamisõigus. Samas ei ole suurem otsustamisõigus ilma laiema ja iseseisvama tulubaasita mõeldav," rõhutas Kaljulaid.
Riigipea tõi ühe tulubaasi kasvatamise võimalusena esile eraldismäära protsendi suurendamise brutopalgast. Kuid tõdes, et tema seda teed ei valiks.
Natukegi kaugemale ette vaadates on selge – kohalikele omavalitsustele on vaja teistsuguseid täiendavaid tuluallikaid. Seejuures on tulubaasi laiendamiseks ka teisi ja veel olulisemaid põhjuseid. Nii nagu üle kogu maailma, on ka Eestis iga suurema ettevõtmise vastu järjest enam hakanud kõlama seisukoht: "mitte minu tagahoovi",
nentis president.
Nii on Kaljulaidi hinnangul praegune KOV-ide tuluskeem tekitanud soovi tõrjuda ettevõtjaid koos reaalmajanduse töötajatega võimalikult kaugele. "Et ei oleks vabrikutööd ega müra; põllumajandusega kaasnevaid lõhnu ega midagi sellist, mis rikuks harjumuspärast visuaali."
Kujunenud olukorra muutmiseks oleks presidendi sõnul vaja hakata samm-sammult liikuma sellise maksukorralduse suunas, mis seoks kohalike inimeste heaolu taas kohaliku ettevõtluse olemasoluga. "Esimene samm tuulikute talumise osas on astutud – kiidan Vabariigi Valitsust selle eest –, nüüd tuleb mõelda ka sellele, kuidas siduda tööstusettevõtete, farmerite ja kohalike elanike huvisid," märkis Kaljulaid.
Kõige kiirem ja lihtsam tee KOV-ide tulubaasi laiendamiseks võiks riigipea arust olla selline, kus edaspidi jäetakse igast maksuliigist sobilik osa omavalitsustele. Tema hinnangul peaks selline ülesanne praeguse infotehnoloogia juures Eestile ka täiesti jõukohane olema. Nii ei vaja KOV-ide tulubaas Kaljulaidi arvates vana muutmist, vaid uute elementide sissetoomist.
"Kuigi me ei tea, milline on mõnekümne aasta pärast kohalike omavalitsuste tulubaas, on üks asi ikkagi selge: olukord, kus 85 protsenti KOV-ide tulubaasist moodustavad grantid ja subsiidiumid, ei ole normaalne ja jätkusuutlik ega vasta meie põhiseaduse mõttele," selgitas riigipea.
Kuivõrd kohaliku omavalitsuse valimised on peagi ees ja algab uus nelja-aastane tsükkel, kutsus riigipea üles kasutama järgmist nelja aastat selleks, et tuua kohaliku omavalitsuse korraldusse tagasi rohkem 30 aasta eest kirja pandud põhiseaduse vaimu.
"Selles mõttes on meil ees vaat et viimase 30 aasta kõige olulisemad kohalikud valimised. Nagu ennist ütlesin – võimekust ja mastaapi nüüd juba on," rõhutas president.
