Ühest küljest on oma ettevõtte registreerimine lisakohustuse võtmine – tuleb hakata jälgima makse ning tegeleda elementaarse raamatupidamisega. Enamasti ei ole ju mõtet alguses kohe raamatupidajat palgata, kui on vaja teha vaid mõni arve kuus ning käibemaksukohustuslaseks saamiseni on veel pikk tee käia. Seda enam, kui enamik kliente on eraisikud ja erilisi kulutusi ei teki.
Teisalt laiendab osaühingu loomine tunduvalt inimeste töötegemise võimalusi, sest üha rohkem on neid ettevõtteid, kes ei soovi tegeleda palga maksmisega üksikutele inimestele väljastpoolt ettevõtet lühiajaliste projektide raames. Eestis on tööandjal kohustus hoolitseda selle eest, et inimeste tasu pealt oleksid makstud kõik ettenähtud maksud, olgu siis tegemist rendi-, töölepingu- või võlaõigusleppe alusel makstava tasuga. Palju lihtsam on maksta teenuse või toote eest arve alusel, kus summa on enne kokku lepitud, kui hakata koostama ja sõlmima iga töö kohta omaette lepingut.
Niisiis peab osaühingu asutaja ja omanik hakkama honorari saamise asemel esitama arveid ning saab edaspidi sissetulekute arvelt katta näiteks oma kontori- ja sõidukulud, mis tekivad seoses ettevõtlustegevusega. Selleks on aga vaja mõista raamatupidamise lihtsamaid põhimõtteid: kui eelmisel kuul tekkisid kulud (nt sai ostetud uus mobiiltelefon või kasutatud internetiteenuseid), aga arve nende kohta väljastati järgmise kuu alguses, siis raamatupidamises peavad kulud olema ikkagi näidatud selles kuus, kus need tekkisid.
Ettevõtet saab luua kas e-äriregistri ettevõtjaportaalis või notari juures. Mugavaim ja kiireim viis on seda teha e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu arvuti tagant tõusmata. Sellesse keskkonda saab siseneda ID-kaardi või mobiid ID-d kasutades. Äriühingu registreerimisel tuleb sisestada asutajate ning loodava äriühingu andmed ning kujundada tüüppõhikiri, seejärel tasuda riigilõiv 190 eurot ja teha soovi korral osakapitali sissemakse. OÜ on võimalik asutada ka osakapitali sissemakseta. Notari abil ettevõtet luues valmistab tema ise kõik vajalikud dokumendid ette.
Gerli Ramler, vabakutseline ajakirjanik