Läti tööandjate liidu ekspert Pēteris Leiškalns vastustas valitsuse istungil selle maksu kehtestamist, rõhutades, et valitsus tõotas Lätile ennustatavat maksupoliitikat.
Tema arvates oleks mõistlikum kõrvaldada sotsiaalkindlustusmaksu "lagi" (2015. aastal 48 600 eurot), kui maksustada seda ületav palk.
Läti kaubandus- ja tööstuskoja juhatuse esimees Jānis Endziņš märkis, et Lätis on vähe ettevõtteid, mis suudavad pakkuda hästitasustatud töökohti ja selle maksu kehtestamisega karistatakse just neid. Endziņš kutsus üles sellest maksust loobuma ja uurima näiteks progresseeruva tulumaksu võimalusi.
Rahandusminister Jānis Reirs ütles, et detsembris alustatakse tööd progresseeruva maksusüsteemi kehtestamiseks Lätis.
Heaoluminister Uldis Augulis pidas sotsiaalkindlustusmaksu "lae" kaotamist põhjendamatuks.
Peaminister Laimdota Straujuma osutas, et suure sissetulekuga isikute suhteline maksukoormus on Lätis teiste omast väiksem ja seda tuleb muuta.
Rahandusministeerium selgitas, et "solidaarsusmaks" on vaja kehtestada, sest sotsiaalkindlustusmaksu lagi (2015. aastal 48 600 eurot) muudab tööjõu maksustamise süsteemi regressiivseks, seda eriti kõrgepalgalistes valdkondades.
"Selle maksu kehtestamine kõrvaldab ebavõrdsuse, kus teatav isikutering maksab oma töistest tuludest maksudeks märgatavalt vähem. Edaspidi on kõigi sotsiaalmaksu maksjate maksukoormus ühesugune, sest tasumata sotsiaalkindlustusmaksu asendab solidaarsusmaks. See toob riigieelarvesse sotsiaaltoetuste maksmiseks lisatulu." selgitati rahandusministeeriumis.
Rahandusministeerium märkis, et protsentuaalselt hakkab solidaarsusmaks võrduma sotsiaalmaksuga. Sellega maksustatakse tulud, mis ületavad sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava tulu lae, aga määr on sama suur. Maks jagatakse töötaja ja tööandja vahel. Täiendavaid halduskulusi selle maksuga ei kaasne.
Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt laekub järgmise kolme aastaga sellest maksust eelarvesse 40,9 miljonit eurot.
