Palgafond ehk kõigi tööandjate väljamakstud palkade summa kasvab endiselt kiiresti, kuigi kasv on jäänud aeglasemaks. Kaudsete maksude laekumise kasv jäi mais tagasihoidlikuks. Viie kuuga on riigieelarvega kavandatud maksudest kogutud 40,4%, ütles rahandusministeerium fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos pressiteate vahendusel.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus mais võrreldes möödunud aastaga 6,6%-le. Deklareeritud palgafondi kasv ulatus seejuures 5,5%-ni. Palgasaajate arv on languses üheksandat kuud järjest. „Aprillis vähenes palgasaajate arv 0,6%, kuid head sotsiaalmaksu laekumist toetab jätkuvalt kiire palgakasv,“ märkis Laos.
Tegevusalati vähenes hõivatud töökohtade arv üheksandat kuud järjest, aprillis jäi hõivatud töökohti vähemaks 0,8%. Viimasel kolmel kuul on suurim langus olnud mäetööstuses, põllumajanduses ja energeetikas.
Laose sõnul kasvas palgafond eelmises kvartalis kõige rohkem tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning finants- ja kindlustustegevuses. Majutustegevus, mis oli eelmisel aastal mõjutatud välisturistide arvu langusest, näitab taastumise märke – palgafondi kasv on olnud sel aastal keskmiselt ligikaudu 9% ning majutatute arv on aegade kõrgeim. Aeglane kasv oli seevastu veonduses ja laonduses, ehituses ja põllumajanduses. Palgaväljamaksed kahanesid mäetööstuses.
Mais vähenes aktsiiside laekumine võrreldes eelmise aastaga. Enim vähenes aastataguse ajaga alkoholiaktsiisi laekumine, 10,1%. Deklareerimine on vähenenud seetõttu, et kaupmehed müüvad praegu aktsiisitõusu eel varutud madalama aktsiisimääraga kangeid alkohoolseid jooke, millelt on aktsiis tasutud varumise ajal. Seetõttu on ootuspäraselt väiksem uue ja kõrgema aktsiisimääraga toodete deklareerimine.
Samas on vähenenud õlle deklareeritud kogused. Senine laekumine on olnud ootuspärane ning deklareerimistaseme tavapärast taastumist on oodata sügisel.
Kütuseaktsiisi laekus aasta esimese viie kuuga kokku 19,5% rohkem kui mullu samal ajal, samas mai laekumine oli 4,1% väiksem kui mullu samal kuul. Laekumise suure kasvu taga eelkõige aasta alguses soetatud madalama aktsiisimääraga kütuse varud, mis tõstsid veebruarikuu laekumise tavapärasest oluliselt kõrgemaks. Viimastel kuudel on laekumine seevastu väiksem, kuna tarbijatele müüakse madalama määraga soetatud kütust, millelt on aktsiis juba varem tasutud.
