"Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutuludest. Tekkinud olukord vajab süvendatud analüüsi ning aeg on vigade paranduseks," ütles liidu tegevjuht Lasse Lehis pressiteate vahendusel.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts lisas, et varimajanduse kasvule on tõuke andnud riigi viimase aja läbimõtlematud ja põhjaliku mõjuanalüüsita tehtud otsused ning muudatused. "Inimesed näevad lõunapiiril kaupade ostmises kasumlikkust, mistõttu seda ka tehakse. Kui see rada on juba sisse käidud, siis selle levikut on pea võimatu piirata. Inimeste tarbimisharjumuste muutmiseks peab riik aktsiiside tõstmise asemel panustama sisulistesse tegevustesse, alates teavitusest kuni noorte huvitegevuseni, mitte otsima probleemidele lahendusi seaduste ja maksusüsteemi muutmise abil," märkis Palts.

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu prognoosi kohaselt müüakse käesoleva aasta lõpuks Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 23 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

"See on alkohol, millest võib saada illegaalse turu osa, sest ajal, mil kodumaine müük on drastiliselt vähenenud, langes kange alkoholi tarbimine möödunud aastal väga tagasihoidlikult. Olukord, kus Lätist pärinev muidu legaalne alkohol muudetakse Eestis edasimüümisel illegaalse turu osaks, on tekkinud alates 2015. aastast kehtestatud järskude aktsiisitõusude tulemusena. Kange alkoholi turul toimunud muutused on ebaloomulikud ning neist ei võida keegi," ütles liidu tegevjuht Triin Kutberg.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni hinnangul on ka tubakaturul põhjust tunda muret piirikaubanduse mõjude tõttu.

"Näeme, et alkoholiostudest võimendunud piirikaubanduse mõju on jõudnud edasi teiste kaupadeni, sealhulgas tubakatoodeteni. Lähiajal kasvavad riskid veelgi. Eesti radikaalse aktsiisipoliitika tõttu tõusis keskmise Eestis ja Lätis müüdud sama brändi paki hinnavahe seniselt 30 sendilt 50-60 sendini. Seetõttu näeme juba praegu, et riigikassale negatiivset, ent formaalselt legaalset piirikaubandust hakkab täiendama ebaseaduslik piirikaubandus, kus Lätist tuuakse tooteid Eestisse edasimüügiks," ütles assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

"Piirikaubanduse netomõju Eesti tubakatoodete turule on 2018. aasta esimesel poolel mitmekordistunud – siinsete kauplejate kahjuks. Mõjutab see aga kogu tarneahela käekäiku ja muidugi ka aktsiisilaekumisi," lisas Salumets.

E-sigareti müüja Nicorexi juhi Sven Kotke sõnul on e-sigareti müüjad teinud suuri investeeringuid laboritestide läbiviimiseks ja aktsiisisüsteemile üleminemiseks, kuid suurenenud salaturg seab kahtluse alla selle tasuvuse.

"Maksuametnike reidid aitavad e-sigareti turgu korrastada ja kvaliteeti tagada, kuid järsu aktsiisitõusu tulemusena on suurenenud kontrollimata salakauba pakkumine. Salaturul müüdavate e-sigareti vedelike ja komponentide kordades odavam hind ahvatleb tarbijat oma tervisega riskima ja kasutama tundmatu päritoluga kaupa, millele ei ole tehtud kvaliteedikontrolli ja nõutavaid laboriteste. Seejuures jääb Eesti riik sala- ja piirikaubanduse tõttu ilma vajalikust aktsiisitulust," rääkis Kotke.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) varimajanduse uuringu tulemuste järgi tarbis mullu illegaalseid alkohoolseid jooke teadlikult 5 protsenti elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 3 protsenti alkoholitarbijatest. Teadlikult ostis 2017. aastal salasigarette 26 protsenti suitsetajatest, aasta varem 16 protsenti suitsetajatest.

21. juunil toimus Eesti Maksumaksjate Liidu, maksu- ja tolliameti ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös aktsiisipoliitika ja salaturu ümarlaud.