Arvestuse ja aruandluse standardid
Eesti Raamatupidamise toimkond valmistab ette raamatupidamise seaduse ning Eesti hea raamatupidamise tava muudatusi, et viia neid vastavusse rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS for SME). Muudatuste eelnõu plaanitakse avaldada tänavu suvel. Tehtavad muudatused peaksid mõnevõrra vähendama nõuded aruandlusele Eesti standartide järgi, kuna praegu põhineb see rahvusvahelistel standarditel, mida kohaldatakse suurtele ja börsiettevõtetele.
Erinevused standardi nõuetes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
- vara ja kohustusi kajastatakse õiglases väärtuses ainult sellistel juhtudel, kui õiglast väärtust saab kergesti määrata (finantsinstrumendid, kinnisvara);
- ettevõtte väärtus (goodwill) amortiseeritakse 10 aasta jooksul iga-aastase testimise asemel;
- sidusettevõtted on konsolideeritud aruandluses lubatud kajastada soetusmaksumuses, kapitaliosaluse meetodil või õiglases väärtuses;
- laenuintresse ei kapitaliseerita;
- sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes sel hetkel, kui on täidetud selle väljastamise tingimused.
Peale selle lihtsustavad valmivad raamatupidamise seaduse muudatused aruandlust mikroettevõtetele (praegu pole veel kehtestatud käibe ja bilansi suurust, mille järgi hakatakse otsutama, kas tegemist on mikroettevõtega või mitte). Vastavalt neile muudatustele peavad mikroettevõtted edasipidi esitama ainult bilansiaruande, kasumiaruande ja mõned lisad.
Uue Euroopa Liidu standardi vastuvõtmisega väikestele ettevõtetele ja aruandluse mahu muutmisega mikroettevõtetele tekib enamikul Eesti ettevõtetel võimalus valida nelja aruandluse standardi vahel (esitatud keerukuse järjekorras):
- aruandlus mikroettevõtetele;
- rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS for SME);
- Eesti aruandluse standardid (RTJ)
- Rahvusvahelised aruandluse standardid (IFRS).
Elektrooniline aruandlus
Alates 2011. aasta aruandest rakendatakse seda ka konsolideeritud aruannetele (välja arvatud IFRS-i järgi koostatud aruanded). Eeldatavasti saavad vormid valmis selle aasta lõpuks, tõenäoliselt tekivad vead ja ebaselgused nagu need, mis ilmnesid «tavalise» elektroonilise aruandluse juurutamisel. IFRS-i järgi aruandluse elektroonilisse keskkonda üle viimise tähtaaegade kohta ei ole veel selgust.
Seotud isikutega tehingute maksustamine
Sellest aastast laiendati tulumaksuseaduses seotud isikute mõiste, nüüd saab maksuhaldur soovi korral lugeda selliseks tehingu iga osapoolt, kui pooltel on «ühine majandushuvi». Seotud osapoolte kasutatavate hindade võrdlemise meetodikas ning dokumentatsioonis, mida võib maksuhaldur nõuda nende hindade turuhindadele vastavuse tõendamiseks, ei ole midagi uut – alates 2007. aastast kasutatakse rahandusministri määrust nr 53 (https://www.riigiteataja.ee/akt/12752116 ).
Kui Euroopa Komisjon jõuab ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi kehtestamiseni (plaanitakse seda vastu võtta 2013. aasta jooksul), kaob vajadus tõendada turuhindade kasutamist seotud isikutega tehingutes Euroopa Liidu piires.
NB! Artikli täistekst ilmub Raamatupidamisuudiste Nr.5
