Ettevõtjaportaal annab mõned juhtnöörid, millest aruande koostamisel lähtuda.

Info hulk sõltub ettevõtte suurusest

Suurim ja põhimõtteline uuendus – nii üldiselt kui aruandluskeskkonnas – on see, et majandusaasta aruandes nõutava avalikustatava info hulk sõltub edaspidi ettevõtja suurusest. Mida suurem on ettevõte, seda detailsemal kujul tuleb registrile esitatavas aruandes informatsioon avalikustada.

Uute normide kohaselt jagatakse ettevõtjad nelja kategooriasse: mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad.

Äriühingud peavad aruande lisamisel valima ühingu kategooria lähtuvalt ühingu näitajatest ja sellest, kui detailset aruannet esitada soovitakse. Kategooriate kriteeriumid sätestab raamatupidamise seadus. Soovi korral võib ühing valida ka kõrgema kategooria.

Mikro- ja väikeettevõtja saab koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss ja kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtjal ei ole enam kohustust registrile esitada tegevusaruannet.

Keskmise ja suure ettevõtja aruandlusvormid vastavad suuremal määral kuni 2016. aasta lõpuni kehtivatele aruandlusvormidele.

Kasulikku infot

•     Kui ühing soovib koostada informatiivse ingliskeelse aruande, tuleb aruande üldandmetes teha vastav valik. Seejärel on võimalik paralleelselt täita nii eesti- kui ingliskeelseid vorme ning genereerida ka informatiivne ingliskeelne aruanne. Süsteemis allkirjastatakse ja registrile esitatakse ainult eestikeelne aruanne.
•     Lisandunud on kontrollid netovara vastavuse kontrollimiseks.
•     Muutunud on audiitortegevuse seaduses sätestatud auditeerimise piirmäärad.
•     Aruande koostamisel saab märkida, kas aruande esitamisega soovitakse äriregistris juriidilise isiku kehtivate sidevahendite andmeid uuendada või mitte. Äriregistrile esitatav e-posti aadress peab olema eelnevalt kinnitatud (e-posti aadressile saadetakse vastav kiri, kus tuleb e-posti õigsus kinnitada).
•     Aruande allkirjastamise etapis tuleb ära märkida aruande lõpetamise kuupäev. Majandusaasta aruande lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks.
•     Enne aruande esitamist on võimalik valida, kas aruanne esitatakse registrile kohe või hiljem. Süsteemis on soovi korral võimalik valida kuupäev, millal aruanne automaatselt registrile esitatakse ning registris avalikult kättesaadavaks muutub.
•     Erisuseta ühingute (äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste) puhul peab aruande allkirjastama vähemalt üks juhatuse liige.
•     Alates 01.01.2015 peab ühing majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 6 järgi koos majandusaasta aruandega esitama kinnituse olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete õigsuse kohta.
•     Kui aruande allkirjastajal puudub ID-kaart, tuleks allkirjastamise etapis valida aruande kinnitamine ning allkirjastajate poolt paberkandjal allkirjastatud, skaneeritud aruanne või allkirjadeleht PDF-vormingus süsteemi üles laadida.
•     Mittetulundusühingutel on võimalik esitada nullaruanne (tingimusel, et aruandlus- ning võrdlusperioodil peavad kõik näitajad olema nullid).
•     Alates 2012. aastast peavad aruande e-aruandluskeskkonnas kohustuslikke vorme täites koostama likvideerimisaruande esitajad ning riigiraamatupidamiskohustuslased, kes esitavad rahandusministeeriumile saldoandmikke. Viimaste osas on võimalik saldoandmike andmebaasi sisestatud andmed e-aruandluskeskkonda üle tuua.
•     Vabatahtlik võimalus vormide täitmiseks on konsolideeritud aruannete esitajatel; ettevõtjatel, kes koostavad oma majandusaasta aruande rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel ning ettevõtjatel, kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuste osutamine. Vormide mittesobivuse korral võivad need ettevõtjad esitada eelnevalt koostatud aruande e-aruandluskeskkonnas PDF-vormingus.