Digimajandus vajab õiglast maksustamist

Äriühingute kasumi maksustamise rahvusvahelised reeglid lähtuvad eeldusest, et väärtuse loomiseks on vaja eelkõige füüsilist vara ja maksustatava kasumi tekkimiseks füüsilist kohalolekut. Uued digilahendusi kasutavad ärimudelid nendest eeldustest ei lähtu.

Toome mõned näited. Turisti ja majutaja kokkuviimiseks ei ole enam tarvis reisibüroo kontorit – piisab usaldusväärsest veebilehest. Linnaelanike ostuharjumuste kaardistamiseks pole enam vaja küsitlejate armeed – piisab pangakaartide ostuajaloo analüüsimisest. Melomaan ei vaja enam plaadipoodi – uue muusika saab kätte e-poest.

Sellised uued ärimudelid tuginevad tarbimisharjumuste muutumisel ning digilahenduste võimaluste ärakasutamisel. Need ei ole algselt mõeldud maksude vältimiseks, kuigi tänaste rahvusvaheliste maksureeglite vananemise tõttu jääb selliste ettevõtete kasum tihti maksustamata. Oleme seisukohal, et digimajanduse edu ja konkurentsivõime ei saa seisneda kasumite maksuvabastusel. Eesti väljakutse on jõuda uute, digilahenduste arengut arvestavate rahvusvaheliste reegliteni, mis taastaksid kõigi ettevõtete kasumi võrdse maksustamise, sõltumata tootest, teenusest ja tegevusalast.

E-kaubanduse reeglistik peab muutuma lihtsamaks ja läbipaistvamaks

Erinevate EL-i riikide käibemaksuseadustes orienteerumine käib väikestele ja alustavatele ettevõtetele tihti üle jõu. Reeglite lihtsustamine teeks kaubavahetuse EL-i riikide vahel kergemaks ja võimaldaks ka väiksema kohaliku turuga riikide ettevõtetel hõlpsamini tegutseda.

Niisiis tegeleme algatusega, mille mõte on anda ettevõtetele võimalus deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaks oma registreerimisriigi maksuhalduri vahendusel. See lihtsustaks piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust märkimisväärselt, eriti alustavate ettevõtete jaoks. Alla 10 000 eurose käibega müüja saaks käibemaksu arvestada vaid ühe riigi reeglite alusel.

Lisaks tegeleb eelnõu sellega, et kaotada EL-i väliste e-kaubandusettevõtete eelis, mida EL-i ettevõtetel ei ole. Praegu võib näiteks Hiinast tellida alla 22 eurose väärtusega kauba käibemaksuvabalt, kuid EL-i veebipoest ostetud sama väärtusega kaubalt tuleb tasuda ka käibemaks. Eelnõuga kaotatakse väljastpoolt EL-i saabuva saadetise käibemaksuvabastus.

Vaja on ülevaadet maksustamises ebapiisavalt koostööd tegevatest kolmandatest riikidest

EL-i välised riigid peaksid järgima head maksuhaldustava. Kutsume neid üles seda tegema – vahetama maksualast teavet, silmas pidama õiglase maksustamise printsiipe ning rakendama reegleid, et tõkestada kasumite kunstlikku ümberpaigutamist soodsamate maksurežiimidega riikidesse.

Selleks on EL-i liikmesriigid algatanud protsessi, mille käigus vaadatakse läbi liikmesriikidega olulisemaid majandussidemeid omavate riikide maksuregulatsioonid ning hinnatakse nende vastavust rahvusvaheliste standarditega. Hindamisprotsessi tulemusena peaks 2017. a lõpuks valmima nimekiri neist riikidest, kes teavet ei vaheta, võimaldavad ilma majandusliku sisuta nn offshore-firmade loomist või ei järgi kasumite ümberpaigutamise tõkestamiseks ette nähtud rahvusvahelisi reegleid.

Kõigi hinnatavate riikidega luuakse kontaktid ning astutakse nendega dialoogi, kutsudes neid koostööle. Mittekoostöövalmis riigid kantakse nimekirja ning nende suhtes võivad liikmesriigid rakendada meetmeid, mis seisnevad eelkõige rangemates nõuetes tehingutele nende riikide isikutega.

Maksude vältimise skeemid tuleb avaldada maksuhaldurile

EL-i siseturule on suur probleem maksude optimeerimine ja nendest hoidumine.

Igapäevaselt mitme riigi maksuõigusega kokkupuutuvatel maksumaksjatel ja maksukonsultantidel on kogunenud teadmised maksusüsteemide lünkadest ning ebakõladest. Seda eelist kohalike maksumaksjate ja maksuhaldurite ees kasutatakse ära järjest uute ja keerulisemate piiriüleste skeemide väljatöötamiseks, mis võimaldavad makse optimeerida või neist üldse hoiduda. Oleme seisukohal, et rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete edukus ei saa toetuda maksude tasumata jätmisele.

Arutame värsket algatust, mis teeks maksukonsultantidele (ja teatud juhul maksumaksjatele endile) kohustuslikuks jagada maksuhalduritega teavet, milliseid piiriüleseid skeeme maksude vältimiseks soovitatakse ja kasutatakse. Uute reeglite jõustumisel hakkaksid maksuhaldurid saadud teavet omavahel jagama, et tekiks võimalus uutele skeemidele võimalikult varakult maksukontrolli või seadusemuudatusega reageerida.

Riigid ja koos sellega maksusüsteemid on välismaailmale ja konkurentsile järjest avatumad. Eespool nimetatud algatused on vaid mõned, mida eesistujamaana käsitleme. See, kuidas me antud teemadega edeneme, sõltub paljude teiste osapoolte, sh teiste liikmesriikide koostöövalmidusest. Igal juhul anname oma parima, et jätta oluline jälg Euroopa Liidu maksusüsteemi kaasajastamisse.

Elo Madiste, Marko Talur ja Kristo Madrus, Rahandusministeeriumi maksueksperdid Eesti Alalises Esinduses Brüsselis
Dmitri Jegorov, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler