"Möönan, et maksuseaduste rakendamine ei kulge alati just probleemideta," tunnistab Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektor Marek Helm lehele.
Mitmel puhul on maksuhaldur pidanud käed üles tõstma, sest seaduseteksti peensused ei toeta eesmärke, mida seadusandja on üht või teist õigusakti luues silmas pidanud ning mille täitmise kontrollimine ja summade laekumise tagamine on ametile ülesandeks tehtud.
"Meil on praegu käimas suured maksuvaidlused, kus oleme kahes esimeses astmes võitnud ja ootame, kas riigikohus võtab asja menetlusse või mitte. Maksuameti juhina elan ma teadmises, et kaks aastat tagasi alustatud kohtuasi tiksub iga päev 5000 eurot intresse, mis muutuvad meie jaoks miinuseks, kui maksuamet peaks kohtus kaotama," rääkis ta.
Mõni kohtuvaidlus on riigile väga kalliks läinud. Suurte maksuvaidluste puhul kannab ettevõte raha, milel üle vaidlus käib, MTA ettemaksekontole, kus see hakkab intresse koguma. Kui ettevõte saab kohtus võidu, makstakse summa koos intressidega talle tagasi.
Hetke on ametil on laual ka kaks maksuotsuse projekti, mille kogusumma moodustaks mitme aasta pakendiaktsiisi planeeritud laekumise. Ent MTA ei saa neid maksuotsuseid võimaliku õigusliku probleemi tõttu täies ulatuses välja saata, sest sellele järgneks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
Glikman, Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juhi Priit Raudsepa sõnul on mitmed maksupettused ja kohtuvaidlused põhjustatud puudulikest seadustest.
Näitena tõi ta spordi MTÜ-de ja stipendiumite problemaatika ning probleemid dividendide eristamisel töötasust.
"Üheselt mõistetavad maksuseadused peaksid olema meeltmööda nii maksumaksjatele kui ka riigile," ütles ta. "Paraku on riik eelistanud kulukaid maksu- ja kohtuvaidlusi, millega saadetakse seina äärde mõned väljavalitud maksumaksjad."
