Selleks soovib ministeerium kasutusele võtta kahekomponendilise pakendiaktsiisi maksumudeli. Niisugune mudel tähendaks, et taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks veel turule toomise pakendiaktsiis, mis oleks suunatud pakendimassi vähendamisele ja ideaalis ka madalama summaarse keskkonnamõjuga pakendimaterjali eelistamisele – näiteks paber või kartong plasti asemel, on kirjas eelnõu väljatöötamiskavatsuses.
Turule toomise pakendiaktsiis tagaks ka pakendite turule toomisega seotud kontrollifunktsiooni parema täitmise. Juhul kui maksu- ja tolliamet (MTA) kontrolliks turule toodud pakendite koguseid, mis oleks maksumudeli puhul üheks eelduseks, võiks loobuda täiendavast audiitorkontrollist või seda oluliselt piirata.
Turule toodava pakendiaktsiisi prognoositav maksulaekumine on 15 miljonit. Kahekomponendiline pakendiaktsiis laekuks riigituludesse. Juhul, kui isegi kogu kulu kanduks tarbijale, ei oleks hinnatõus arvestatav, sest ei ületaks 0,25%, vahendas BNS eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Praegu kehtiva pakendiaktsiisi seaduse puhul on probleemiks see, et pakendatud kauba pakendi maksustamisel on maksufookus suunatud tagajärgedele ehk pakendite taaskasutamisele ning mitte probleemi ennetamisele ehk ülepakendamisele ja turule toodud pakendite vähendamisele. Maksufookus tuleks suunata probleemi ennetamisele ehk ülepakendamisele ja turule toodava pakendi vähendamisele.
"Meil puudub instrument, mis aitaks vähendada turule toodavate pakendite hulka, mis suunaks eelistama keskkonda vähem kahjustavaid materjale," ütles tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ministeeriumi teates.
Praegu maksustatakse pakendiaktsiisiga Eestis turule toodud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend. Samas on aktsiisist vabastatud pakend, mida taaskasutatakse seadusega sätestatud määral. Maksuobjektiks on see osa turule lastud pakendist, mida ei taaskasutata seaduses ettenähtud määral.
"Lisaks on maksustamise seisukohast üsna ebatavaline, et maksukohustus tekib individuaalselt, kuid maksuvabastus kollektiivselt. Pean silmas, et maksukohustus tekib pakendiettevõtjal, kuid ta saab maksuvabastuse tänu selle kohustuse üleandmisele taaskasutusorganisatsioonile. Samuti ei ole pakendiaktsiisi maksuobjekti haldamine piisavalt läbipaistev, kuna pakendiettevõtete poolt turule toodud pakendite kogust ei saa piisavalt täpselt tuvastada. Seetõttu ei saa usaldusväärseks pidada ka andmeid, mis näitavad pakendi taaskasutamist ja ringlusse võtmist," ütles Uusküla.
Probleemiks on väljatöötamiskavatsuse kohaselt ka see, et pakendiaktsiisil ei ole fiskaalset mõju, mis on klassikaliselt maksu üks peamisi eesmärke. Pakendiaktsiisi haldamiskulu on märkimisväärne, kuid maksulaekumine on peaaegu olematu. Aastate lõikes on pakendiaktsiisi laekunud keskmiselt ligi 250 000 eurot. Maksu- ja tolliameti halduskulud seoses pakendiaktsiisiga on ligi 175 600 eurot aastas.
Vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2017–2020 on üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tööjõu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.
Uuendatava pakendiseaduse jõustumise ajaks on planeeritud 1. jaanuar 2018.
