Vabaerakonna ettepanek annaks maksusoodustuse olemasolevatele töökohtadele, mistõttu maksutulu väheneks, ilma et uusi töökohti tingimata juurde tuleks, kirjutas Sester rahandusministeeriumi seisukohas sotsiaalmaksu lae kehtestamisele.

Ministri sõnul ei mõjuta sotsiaalmaksu lae kehtestamine niivõrd välisriikide ettevõtete riiki investeerimise otsuseid, kuivõrd teeb seda majanduskeskkonna stabiilsus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, palgatase ja muude sisendite kulu.

"Kõrgepalgalisele tööjõule on loonud maksusoodustusi mitmed Skandinaavia riigid, kuid seda oluliselt täpsema sihitusega võrreldes üldise maksusoodustusega kõigile. Soodustused on suunatud eelkõige ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele võõrtööjõule ning seda konkreetsete kriteeriumide alusel. Probleemiks on osutunud see, et statistika põhjal kasutavad maksusoodustusi eelkõige suured finantskorporatsioonid, kes suudaksid vajaminevat tööjõudu hankida ka ilma maksusoodustuseta ja seetõttu ei ole meetmed efektiivsed. Ka Eesti puhul on sarnane risk," kirjutas Sester.

Sesteri sõnul pole Eestis probleemi kõrgepalgaliste maksukoormusega, sest Eestis ei kehti astmeline maksusüsteem, vaid pigem madalapalgaliste maksukoormusega, viidates OECD uuringule. "Seda kinnitab ka kõrgepalgaliste maksukoormuse kohta avaldatud statistika, mille kohaselt EL-i liikmesriikide keskmise palga saajate võrdluses asub Eesti kolmandiku madalama maksukoormusega riikide hulgas," märkis minister.

Lisaks võib Sestri sõnul olla kaheldav, kas Eesti ettevõtjad hakkaksid sotsiaalmaksule lae kehtestamise järgselt uusi kõrgepalgalisi töökohti looma, sest enamik Eesti ettevõtted on väikesed. "Selleks et ettevõte saaks pärast sotsiaalmaksu lae kehtestamist ilma lisakuludeta palgata uue kõrgepalgalise töötaja, on tarvilik, et selle ettevõtte palgal oleks 12 keskmist kõrgepalgalist töötajat."

Samuti tõi Sester välja, et soodustuse kehtestamine tooks kaasa täiendava ravi- ja pensionikindlustussüsteemi tulude vähenemise.

"See tähendab riigieelarve ning ravi- ja pensionisüsteemi positsiooni halvenemist ja süvendab defitsiiti. Pikas perspektiivis riikliku pensionikindlustuse kulud kõrgepalgaliste pensionide maksmisel võrreldes praeguste prognoosidega siiski vähenevad, kuna vähenevad töötajate väljateenitud õigused. Teisest küljest toob aga sotsiaalmaksu lagi kaasa selle, et keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu langeb ehk kõigi sotsiaalmaksuga maksustatud inimeste aastakoefitsiendid suurenevad," märkis Sester.

"Vaatamata eeltoodule leiame, et kõrgepalgalise tööjõu Eestisse toomist võiks võimalusel soodustada, kuid kohasem oleks seda teha täpsemalt sihitud meetmetega," kirjutas rahandusminister.

Varem on sotsiaalmaksu lage kritiseerinud ka sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Vabaerakond esitas aprilli alguses riigikogu menetlusse sotsiaalmaksu seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse sotsiaalmaksu lagi 4,5-kordse mediaanpalga tasemel ehk mulluse seisuga ligi 3450 eurot kuus. Eelnõu eesmärgiks on Vabaerakonna teatel soodustada kõrgepalgaliste tippspetsialistide Eestisse jäämist ja siia tulemist ning uute kõrgemapalgaliste ja teadmispõhiste töökohtade loomist.