Keda muudatused mõjutavad?
Mõjutab meresektori ettevõtteid, eelkõige rahvusvahelise kauba- või reisiveoga tegelevaid laevandusettevõtteid.
Mis on muudatuste eesmärk?
Eesmärk on tõsta Eesti laevandussektori konkurentsivõimet, tuues Eesti lipu alla üha rohkem laevu ning seeläbi suurendades ka kaldasektori tööhõivet. Hetkel ei ole Eesti laevaregistris ühtegi rahvusvahelise veoga tegelevat kaubanduslaeva.
Mis on olulisemad muudatused?
Maksumuudatused:
- Meremeeste töötasule kohaldatakse maksubaasi 750 eurot ning loobutakse meremeeste sundravikindlustuse ja vastava sotsiaalmaksu osa tasumise nõudest. Maksubaas tähendab seda, et olenemata isiku tegelikust töötasust, maksustatakse tema töötasu maksimaalselt seadusega ettenähtud konkreetse summa ulatuses, milleks eelnõude koostamise ajal on 750 eurot. Töötasult ei ole võimalik maha arvestada maksuvaba tulu.
- Maksubaasilt maksu tasumine on võimalik laevade puhul, mis osalevad rahvusvahelises mereveos ning mille kogumahutavus (GT) on vähemalt 500. Reisilaevadel töötamise puhul on kehtestatud lisapiirang, mis näeb ette, et maksubaasi ei kohaldata ka juhul, kui tasu on teenitud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegevatel reisilaevadel.
- Kehtestatakse sotsiaalmaksu maksustamise erikord selliste meremeeste puhul, kellele rakendub maksubaasi kasutamisvõimalus. Nimetatud meremeeste puhul loobutakse sundravikindlustuse nõudest, millest tulenevalt tasutakse sotsiaalmaksu 20% (üksnes pensioni osa) 750-euroselt maksubaasilt.
- Luuakse võimalus meremehele, sh ka välismaise lipu all sõitvale Eesti alalisele elanikule, Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavale meremehele, saada kindlustuskaitse Haigekassaga lepingu sõlmimise kaudu. Lepingu sõlmimise õigus on meremehel, kes on lepingu sõlmimisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud laevapere liikmena. Leping sõlmitakse ajaks, mil isikul puudub lepingu kehtima hakkamisel sundkindlustus.
- Kehtestatakse tonnaažikord, mis on alternatiivne võimalus residendist äriühingu tavapärasele kasumi jaotamisel põhinevale maksustamisele (võimalus on kasutada ka hetkel kehtivat tulumaksu tasumist kasumi jaotamisel). Tonnaažikorra kohaldamisel arvutatakse maksukohustus ettevõtja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse alusel ning seda on võimalik valida rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud tulu maksustamiseks.
- Eelnõu kohaselt peavad tonnaažikorra rakendamiseks laeva käitamisega seotud strateegilise ja ärialase (sealhulgas tehnilise) juhtimise otsused olema tehtud Eestis ning laeva käitamisega seotud meeskonna juhtimise otsused peavad olema tehtud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis.
Laevaregistri muudatused:
- Vähendatakse laeva registrisse kandmisel esitatavate andmete ja dokumentide mahtu.
- Laevapereta prahitud (renditud) laevade register jagatakse kaheks eraldiseisvaks registriks. Neist esimeses olemise tingimus on prahtija vastutava isiku ehk ISM-i (International Safety Management) reederi asumine Eestis. Teine laevapereta prahitud laevade register pakub registreerimis- ja järelevalveteenust lisanduva marginaaliga ning on mõeldud eelkõige laevaomanikele ja prahtijatele, kes ei asu oma ettevõtetega Eestis.
- Kaotatakse Eesti lipu kandmise kohustus laeval. Kohustus kanda Eesti lippu säilib laeval, mille omanik või prahtija on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.
- Kaotatakse põhimõte, et Eesti lipu all sõitval laeval peab olema Euroopa Majanduspiirkonna kodanikust kapten. Eesti lipu alla võivad tulla ka laevad, mis opereerivad näiteks Kaug-Idas ja mille meeskond koosneb täielikult Kaug-Ida riikide kodanikest.
- Edaspidi saab Eesti laevaregistris registreerida laevu (ja saada sellega Eesti riigilipu kandmise õigus), mille omanik või prahtija on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Võimalus registreerida laev Eesti laevaregistris laieneb lisaks laeva omanikule ka laeva prahtijale. Laevu saab endiselt registreerida ka füüsilise isikuna Eesti kodanik.
- Luuakse võimalus Eesti e-residendi asutatud äriühingu kaudu registreerida neile kuuluvaid laevu Eesti laevaregistrites. Praegu puudub välismaistel laevandusettevõtetel võimalus registreerida neile kuuluvaid laevu Eesti laevaregistrites Eestisse asutatud äriühingu kaudu, välja arvatud, kui vastava eraõigusliku juriidilise isiku juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2019. aastal.
