"Värske Konjunktuuriinstituudi ülevaade alkoholiturust ja –tarbimisest tutvustab sel korral poliitilise jonni tulemust. Lisaks kümnete miljonite maksuraha kaotusele riigi jaoks, on murtud ka aastatepikkune positiivne tervisetrend ja alkoholitarbimine on piiriostude tõttu pöördunud hoopis kasvule," ütles Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms BNS-ile.

"Eesti valitsuse kinnitatud "Alkoholipoliitika roheline raamat" sätestas ühe peamise rahvatervise eesmärgina saavutada tarbimise tase püsivalt alla 8 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta. Alates 2012.aastast ongi alkoholitarbimine Eestis pidevalt vähenenud ja selle eesmärgi suunas liikunud, alanedes keskmiselt 0,5 liitri võrra aastas. Täna peame kahjuks tunnistama, et aktsiisipoliitikas üles näidatud poliitiline jonn lõhkus selle positiivse trendi. Kui äkilise ja põhjendamatu aktsiisikasvuga poleks loodud pinnast piirikaubanduse tekkeks, oleks varasema trendi jätkumine eeldatavasti viinud 2017. aastal tarbimise 7,8-7,9 liitrini elaniku kohta, lisas Härms.

"Täna ostavad Eesti tarbijad viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga kordades suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule," rääkis Härms.

"Tegutseme praegu ikka veel lootuses, et poliitikud teevad neist riigi ja elanike jaoks kahjulikest ilmingutest targad järeldused ning võtavad oma südameasjaks piirikaubanduse tagasipööramise," ütles Saku juhatuse liige. "Lahendus on lihtne ja oleme seda ka rahandusministeeriumile välja pakkunud – Eestis tuleb langetada aktsiise Lätiga konkurentsivõimelisele tasemele."

Optimaalne on nii õlle kui ka kange alkoholi puhul Härmsi sõnul aktsiisierinevus 3 senti liitri ja kanguse kraadi kohta. "See tähendaks jaekaupluses õllekohvri puhul umbes paarieurost hinnaerinevust võrreldes praeguse pea kahekordse hinnavahega," ütles Härms. "Sellise hinnaerisusega puuduks Eesti tarbijatel stiimul Lätti sõita; ühtlasi tooks see meile tagasi Soome turistid, keda on täna mullusega võrreldes kolm korda vähem."

"Varem EL-is punase laterna rolli osas olnud Taani kogemus näitab selgelt, et aktsiisilangetus toob tagasi kadunud eelarvetulud ja stabiliseerib ka siseriiklikud ostud. Teisisõnu – kui korra on tehtud valeotsus, siis selle ümbervaatamine töötab," ütles Härms.

"Lihtne majandusloogika, mis arvestab ka varasemate aastate tarbimiskäitumist, ütleb – aktsiiside langetamine annaks positiivse maksulaekumise kogumõjuks järgmisel aastal ligi 90 miljonit eurot nii lõunasuunalise kaubanduse kadumise kui ka Eestisse tulevate turistide naasmise näol," lisas ta. "Võidaks turismi- ja teenindussektor ning liiguksime tagasi Alkoholipoliitika rohelises raamatus sätestatud tarbimise languse saavutamise suunas."

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud Eesti alkoholi turu ja tarbimise uuringu kohaselt kasvas Eesti elanike alkoholi tarbimine mullu 0,7 protsenti 10,3 liitrile absoluutalkoholile täiskasvanu kohta.