Suurfirmadelt oodatakse suuremat huvi M&A tehingute vastu ning neil on ilmselt ka rohkem rahalisi vahendeid potentsiaalsete tehingute läbiviimiseks, teatas KPMG Baltics OÜ. Analüüsi põhjal on tehingute huvi näitav prognoositav ettevaatav P/E suhe (predicted forward P/E) tõusnud aastaga seitse protsenti. Kuna suurettevõtete võlakoormus väheneb ning rahapositsioon samas tugevneb, siis ootab KPMG lähema aasta jooksul ka ettevõtete prognoositava netovõla ja EBITDA suhte ehk tehingute võimekuse näitaja paranemist 14 protsenti.
“Global Predictori andmed annavad tunnistust kindluse naasmisest M&A turgudele. Esmakordselt viimase kolme aasta jooksul näeme, et kasvav kindlustunne mõjutab oluliselt M&A tehingute aktiivsust, kus nii tehingute maht kui ka väärtus liikus 2014. aasta teisel poolel soodsas suunas,” ütles KPMG Baltics OÜ ettevõtte rahanduse teenuste juht Imre Visse.
Viimase 12 kuu statistika näitab, et globaalne tehingute koguväärtus tõusis 2014. aasta jaanuari 2,09 triljonilt USA dollarilt sama aasta detsembriks 2,45 triljonile. Tehingute arv tõusis Thomson Reuters SDC andmetel sama ajaga 28 733-lt 29 511-le.
Põhja-Ameerika näitajad on Global Predictori põhjal tugevamad kui majanduslike ja poliitiliste probleemidega maadlevas Euroopas, kus prognoositav ettevaatav P/E suhe näitab neljaprotsendilist ning tehinguvõimekus kümneprotsendilist tõusu.
Venemaa ja Poola kapital huvitub Balti ettevõtetest.
Visse sõnul on Baltimaade M&A turul märgata aktiivsuse kasvu peamiselt kahel suunal. „Rahvusvahelised ettevõtted tõmbavad tegevust siin regioonis koomale ja müüvad ära oma kohalikud tütarettevõtted, mis annab ostuvõimalusi kohalikule kapitalile ja kohalike ettevõtete juhtidele. Järjest kasvavat ostuhuvi Baltikumi ettevõtete vastu näitab üles Venemaa ja Poola kapital. Tulenevalt eelnevast on nii Balti kui Eesti M&A turul käesoleval aastal oodata kindlasti jätkuvat aktiivsuse kasvu,“ märkis Visse.
KPMG Baltics OÜ tehingunõustamise ja restruktureerimise teenuste juht Anneli Simm tõi positiivse poole pealt välja ka era- ja riskikapitali fondide jätkuva huvi Baltikumi vastu. „Turul tegutsevatele fondidele lisandus 2014. aastal lõpus uus varase faasi fondifondi ning käesoleva aasta alguses alustas tegevust mezzanine-finantseerimist pakkuv fond. Samuti on Eesti pensionifondid astunud suure sammu edasi ning hakanud kohalikesse fondidesse investeerima,“ ütles Simm.
Globaalselt on sektoritest kehvemas seisus odavnevate nafta- ja toorainehindade all kannatav energeetikatööstus, mille kasum ja turukapitalisatsioon langes eelmisel aastal vastavalt 23 ja 10 protsenti. Seetõttu on analüütikute arvates energeetikasektor ainus, mille tehingute võimekuse näitaja langeb. Hoopis teine lugu on meditsiinisektoriga, mille võimekuse kasvuks oodatakse 33 protsenti ning sama kehtib suurte rahareservidega tehnoloogiasektori kohta, mille vastav näitaja on järgmise aasta jooksul 73 protsenti.
