06.01.2016 Kolmapäev
Suurtootjate maksusoodustuseks puudub poliitiline üksmeel
Kuigi Eesti energiaintensiivsed ja ekspordile suunatud tööstusettevõtted soovivad konkurentsivõime säilitamiseks energiamaksude alandamist, ütles rahandusminister Sven Sester, et maksuerandi tegemiseks puudub poliitiline üksmeel.
Sester: suurtootjate maksusoodustuseks puudub poliitiline üksmeel
Foto: PM
"Eesti maksupoliitika elektriaktsiisi osas on seni olnud lihtne – kõigile maksukohustuslastele kehtib sama määr. Soodustuse tegemist energiamahukatele ettevõtetele on ka varem välja pakutud, ent poliitilist üksmeelt selle erandi otstarbekuses pole seni leitud," ütles Sester Äripäevale.
Näiteks haavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell on varem öelnud, et nende energiakulud moodustavad otsestest tootmiskuludest üle 30 protsendi, halvates ettevõtte rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seades kahtluse alla tegevuse jätkusuutlikkuse.
Eelkõige soovib ettevõte, et valitsus kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.
Ettevõtte andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui konkurentidel mitmel pool Euroopas. See on põhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austria puitmassitehase kõrvale, mitte Kundasse.
“Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga,” ütles lehele Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe.
Sesteri sõnul on valitsuses aktsiisierand siiski kaalumise. "Valitsusliidu lepe väljendab soovi, et Eesti oleks konkurentsivõimeline asukoht ka energiamahukate tööstuste jaoks. Aktsiisierand on üks sellega seoses kaalutavatest küsimustest, kuigi rahalist mõõdet silmas pidades mitte ainuke ega peamine," rääkis Sester.
Elektriaktsiis moodustab kogukulust 18,75 protsenti hinnale lisatavatest kuludest, taastuvenergia tasu 36,25 protsenti ja võrgutasu 45 protsenti.
"Konkurentsivõime seisukohalt ja teiste riikidega kõrvutades mängivad rolli kõik komponendid, lisaks erineb turgude lõikes ka elektri hind," ütles Sester.
Märksõnad
