Üksikud maksumuudatused võivad tunduda eraldiseisvana suhteliselt ohutud, aga koosmõjus teiste maksutõusudega võivad tekitada negatiivset mõju majandusele, vähendada investeerimiskindlust ja maksulaekumisi,
rõhutas keskliidu tegevjuht Arto Aas rahandusministrile saadetud kirjas.
Käibemaksu üldine tõus, aktsiisitõusud, majutusasutuste käibemaksu kiire kasv ja riiklik surve alampalga kiireks tõstmiseks võivad liidu hinnangul koosmõjus märkimisväärselt Eesti majandust kahjustada. Eriti tugeva surve alla sattuvad maapiirkonna ettevõtjad, sealhulgas turismisektor, mis kaotab naabritega võrreldes olulisel määral oma konkurentsivõimet. "Oleks lühinägelik ja rumal nende riskidega mitte arvestada," rõhutas Aas.
Osa probleemist on tööandjate vaates ka muutustega kiirustamine. Eelmisel nädalal huvirühmadele saadetud eelnõudele olid küll lisatud esialgse mõjuhinnanguga seletuskirjad, kuid huvirühmadele seatud kolme tööpäeva pikkune kooskõlastustähtaeg pole niivõrd suure mõjuga eelnõude puhul piisav. "Ettevõtjate sisuliseks kaasamiseks ja eelnõudesse süvenemiseks ning kvaliteetseks analüüsiks on selline aeg liiga napp," nentis liidu tegevjuht.
Möödapääsmatu vajaduse korral võiks liidu sõnul luua majutusteenuste käibemaksuks uue maksuerandi praeguse 9 ja plaanitava 22 protsendi vahele. Regulaarselt jaotatud kasumi tulumaksumäära tõstmiseks võiks aga liidu vaates kehtestada pikema üleminekuaja, et mitte rikkuda õiguspärast ootust.
Eestile kahjuliku piirikaubanduse vältimiseks tuleks aktsiisimäärasid liidu vaates hinnata iga-aastaselt, vajadusel aktsiisimäärasid vähendades. "Aktsiisimäärade 5-protsendine tõus on ette nähtud kolmeks aastaks, kuid koalitsioonileppes lubatakse arvestada ka naaberriikide maksupoliitikaga, et vältida Eestile kahjulikku piirikaubandust. Kuna hetkel puudub usaldusväärne informatsioon Läti lähiaastate aktsiisipoliitika kohta, rõhutavad tööandjad vajadust aktsiisipoliitikat perioodiliselt üle vaadata ja piirikaubanduse riskki märkimisväärsel kasvamisel tõusutempot pidurdada," teatas liit.
