„Eesti Töötukassa nõukogu leidis, et riigi majanduspoliitika peab olema vastutsükliline. Heal ajal, nagu praegu, tuleb varuda reserve. Halbadel aegadel tuleks töötuskindlustusmakset langetada ning suurendada kulutusi, see tähendab võtta reservid kasutusele. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel,“ selgitas Eesti Töötukassa nõukogu esimees Toomas Tamsar nõukogu otsust.
„Arvesse tuleb võtta ka seda, et suurenenud on Eesti Töötukassa kohustused inimeste ees. Eesti Töötukassa kulud – näiteks töötuskindlustushüvitis – on otseselt seotud palkadega, mistõttu peaks reserv kasvama palgakasvuga samas tempos, et seniseid puhvreid säilitada,“ lisas Tamsar.
2,4% maksemääraga on 2019. aastal töötuskindlustuse kogutulud 202 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 163,1 miljonit eurot.
Prognoosi kohaselt kulub järgmisel aastal töötuskindlustushüvitisele 55,3 miljonit eurot, koondamishüvitisele 13,3 miljonit eurot ja maksejõuetushüvitisele 4,2 miljonit eurot. Lisaks sotsiaalmaks hüvitistel kokku 12,9 miljonit eurot. Tööotsijate ja töötute teenustele on järgmisel aastal töötuskindlustusvahenditest kasutada 20,8 miljonit eurot, lisaks 6,8 miljonit töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavatele meetmetele ning 4,8 miljonit töövõimereformi sihtgrupi teenustele – kokku 32,4 miljonit eurot.
Arvestades kõigi töötuskindlustusvahendeid puudutavate tulude ja kuludega suureneks prognoosi järgi 2019. aastal töötukassa varad 38,8 miljoni euro võrra. Oodatav netovara väärtus on 2019. aasta lõpuks 811,8 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 748 miljonit eurot.
Töötuskindlustus käivitus Eestis 2002. aastast. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009 – 2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmäär 2,4% on olnud aastast 2015.
