Kuu varem, septembri lõpu seisuga, oli korrigeeritud andmetel Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast töötukassas töötuna arvele võtnud 3222 inimest.
Eelmisel kuul registeeris end töötuna arvele 715 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast. Töötuna arveloleku lõpetas 524 registreeritud töötut, kellest 91 lõpetas arveloleku omal soovil ja 370 tänu tööle rakendumisele. Kokku on alates 2022. aasta 14. märtsist töötuna arvelolek lõpetatud 29 058 Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajal, neist 20 371 puhul tänu tööle rakendumisele.
Ukraina põgenikest on 58 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 12,2 protsendiga Ida-Virumaa ning 9,8 protsendiga Tartumaa.
Kõige rohkem oli registreeritute seas lihttöölisi
Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 73,8 protsenti naised ning 26,2 protsenti mehed. Vanuserühma järgi on töötutest 17,4 protsenti 16–24-aastased, 68,7 protsenti 25–54-aastased ning 13,9 protsenti vanemad kui 54-aastased.
Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 58,2 protsendil kõrgharidus ja 15,7 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 4,4 protsendil ning erialase hariduseta on 21,7 protsenti registreeritud töötutest.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim lihttöölisi – 22,4 protsenti. Neile järgnevad teenindus- ja müügitöötajaid 19,2 protsendiga, tippspetsialistid 10,2 protsendiga ning seadme- ja masinaoperaatorid 9 protsendiga. Töökogemus puudub 13,1 protsendil.
Möödunud kuul uutest registreeritud töötutest sai töötutoetust 237 ehk 33,1 protsenti. Kokku saab toetust 48,2 protsenti registreeritutest.
2023. aastal tuli töötukassa andmetel töötuna arvele 8426 Ukraina sõjapõgenikku. Töötuna arveloleku lõpetasid Ukraina sõjapõgenikud mullu 10 677 korral, sellest 7357 korral tööle rakendumise tõttu.
