15.09.2014 Esmaspäev

Transiidiettevõtted soovivad kütuse aktsiisitõusu hüvitamist

Seoses erimärgistatud kütuse keelamisega raudteesektoris toob teist liiki kütusele üleminek seal tulevast aastast kaasa suuremad kütusekulud, mis halvaks transiidiettevõtete hinnangul kogu Eesti transiidisektori, seetõttu soovivad nad kütuse aktsiisitõusu hüvitamist valitsuselt.

Transiidiettevõtted soovivad kütuse aktsiisitõusu hüvitamist
Transiidiettevõtted soovivad kütuse aktsiisitõusu hüvitamist Foto: PM

Logistika ja transiidi assotsiatsiooni juhataja Andres Valgerist kirjeldab olukorda ka majandusminister Urve Palole saadetud kirjas, kus teeb ettepaneku leida riigi kompensatsioonid. "Suurima raudteevedaja, Eesti riigifirma EVR Cargo klientidele tähendab muudatus 8–11-protsendilist hinnatõusu. Olukorras, kus Eesti transiidikoridori otsesed konkurendid lähiriikides on veohindu marginaalselt korrigeerinud, mõjub sedavõrd järsk tariifimuudatus kogu Eesti transiidisektorile halvavalt," sõnas Valgerist.

Ta lisas, et Eesti Raudtee kaubamahud näitavad niigi aasta lõpuks umbes 25-protsendilist langust (see tähendab nt transiidivedudelt 14–17 miljonit saamata jäävat tulu), hinnatõus võtaks veel 10 protsenti. "Audiitorfirma PwC tehtud uuringu kohaselt tähendab 10 protsendiline kaubaveomahu langus Eesti riigi jaoks 80 miljoni euro suurust puudujääki riigieelarves."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõuniku Rasmus Ruuda sõnul on MKM logistikute murega kursis ja tegeleb lahenduste otsimisega. "Mahtude kahanemisest hoolimata maksavad kaubavedajad endiselt väga suure osa raudtee kasutustasudest, seega on sektor meile väga oluline. Kuna transiidiettevõtetele on oluline tariifide stabiilsus, tagab riik selle."

Ruuda lisas, et MKM-il on plaanis muuta ka raudtee kasutustasude metoodikat, mis jõustuks 1. juunist 2015.  Praegu maksavad 96 protsenti tasudest kaubavedajad ja umbes 4 protsenti jääb reisirongidele, kuigi reisijateveoks kasutatakse üle poole raudtee läbilaskevõimest.

Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni sõnul peaks Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega olema raudtee ülalpidamine võrdsemalt jaotatud riigi ja kasutajate vahel. "Oluline on langetada infratasusid kaubavedajatele ja tõsta reisirongidele. Tegelikult ütleb ka EL-i raudteedirektiiv, et iga operaator peab katma tekitatud kulud. Teiseks peaks Eesti Raudtee sõlmima riigiga lepingu, mille kohaselt maksab riik raudteeinvesteeringute eest otse," rääkis Asmann.

Tema sõnul läheb Eestis raudtee ülalpidamiseks tarvis igal aastal umbes 65 miljonit eurot ja praeguse seisuga on puudu 15–20 miljonit eurot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255