Pensioni maksuvaba tulu

Pensioni maksuvaba tulu oli 2017. aastal 2832 eurot (236 eurot kalendrikuus) ning üldine maksuvaba tulu oli 2160 eurot aastas (180 eurot kuus). Kokku on pensionäril õigus saada tulumaksuvaba tulu 4992 eurot (416 eurot kuus).

Alates 2018. aastast kehtib pensionidele üldine maksuvaba tulu kuni 6000 eurot aastas (kuni 500 eurot kalendrikuus). Kui pensionäri aastatulu on suurem kui 14 400 eurot  aastas (1200 eurot kuus), siis maksuvaba tulu järk-järgult väheneb nullini. 25 200 eurot ületava aastatulu puhul on maksuvaba tulu null.

Kohustusliku kogumispensioni makse

Residendist füüsiline isik võib tulumaksuseaduse § 281 lõike 1 alusel kinnipeetud ning tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed oma maksustamisperioodi tulust maha arvata.

2014.–2017. aastal oli kohustusliku kogumispensioni makse määr kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.

Alates 2018. aastast on kohustusliku kogumispensioni makse määr kõigile kohustatud isikutele 2%.

Venemaa elanike Eesti pensioni tulumaksust

Isikud, kes elavad Venemaal, loetakse Eestis tulumaksu mõistes mitteresidendiks, kellele Eestist pensioni maksmisel peetakse kinni tulumaks määraga 20%.

Kinnipeetud tulumaks on lõplik. See tähendab, et Venemaal elaval mitteresidendil, kes sai Eesti Sotsiaalkindlustusametilt pensioni, millelt tulumaks on kinni peetud, ei ole õigust esitada Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni maksustatavast tulust mahaarvamiste tegemiseks.

Pensionilt kinni peetud tulumaksu Venemaa pensionärile Eestist ei tagastata.

Täiendava kogumispensioni maksumuudatus

Alates 2013. aastast on võimalik liikuda fondipensioni ja kindlustuspensioni kogumissüsteemi vahel, ilma et katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue 10% maksumäära rakendamisel vähemalt 55-aastastele täiendava kogumispensioni süsteemiga liitunutele.

Kui seni ei saanud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust paigutada vabatahtlikku pensionifondi, ilma et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue, siis muudatuse kohaselt loetakse viieaastast tähtaega varaseimast kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Samuti on edaspidi võimalik pensionifondi osakute tagasivõtmishind kanda kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmakseks, ilma et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue. Viieaastast tähtaega loetakse osakute esmasest omandamise kuupäevast arvates, kui see on kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast varasem. Tähtaega loetakse varaseimast kuupäevast ehk lepingu sõlmimise või osakute esmase omandamise kuupäevast alates.

Investeerimisriskiga elukindlustusleping

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu (IREK lepingu) alusel saadud tulu maksustamisel omab tähtsust lepingu sõlmimise aeg.

Enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud IREK lepingu korral on summa, mis saadakse pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest, maksuvaba. 12 aasta kestvusega lepingute maksuvabastus kehtib kuni 31.12.2023. a. Kui väljamakse saadakse enne 12 aasta möödumist IREK lepingu sõlmimisest, siis maksustatakse saadud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Enne 2010. aasta augustit sõlmitud IREK lepingust saadud tulu maksukohustust edasi lükata ei saa. IREK lepingust saadud summa (maksustatud või maksuvaba) võib edasi investeerimiseks kanda investeerimiskontole kui sissemakse. Investeerimiskonto väljamakseid ei maksustata sissemakse summa ulatuses.

Alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud IREK lepingu korral on tulu maksustamisel kaks võimalust. Kui IREK lepingu alusvara vastab tulumaksuseaduse § 171 lõikes 2 sätestatud tingimustele, võib maksumaksja valida investeerimiskonto süsteemi. Kui kindlustusvõtja on kindlustusandjat eelnevalt teavitanud, et kindlustushüvitis saadakse tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt, siis vabaneb kindlustusandja tulumaksu kinnipidamise kohustusest. IREK lepingust väljamakse saamisel tuleb see viivitamatult kanda investeerimiskontole. Isik, kes on kindlustusandjat teavitanud, peab silmas pidama, et kui ta ei kanna viivitamatult saadud summat investeerimiskontole, loetakse see investeerimiskonto väljamakseks.

Teiseks võimaluseks on alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud IREK lepingut mitte investeerimiskonto süsteemi kaasata. Sellisel juhul maksustatakse saadud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Investeerimiskonto süsteem ei ole kasulik näiteks siis, kui väljamakse saajaks on soodustatud isik või muu isik, kes ei ole kindlustusvõtja, sest mõlemad isikud peavad saadud summa tuluna kajastama.

Õnnetus- või surmajuhtumi või varakindlustusjuhtumi hüvitisi üldjuhul ei maksustata tulumaksuga. Kui aga isik on kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed või kindlustatud vara soetamismaksumuse maha arvanud ettevõtlustulust, sel juhul kuulub kindlustushüvitis ettevõtlustuludes maksustamisele.