09.09.2019 Esmaspäev
Tunamullu jäi laekumata 122 miljonit võimalikku käibemaksutulu
Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt jäi Euroopa Liidu riikidel tunamullu saamata 137 miljardit eurot käibemaksutulu, Eestis oli käibemaksulõhe 5 protsenti ehk laekumata jäi 122 miljonit eurot võimalikku käibemaksutulu.
Käibemaksulõhe ehk käibemaksu alalaekumine, mis kujutab endast koguerinevust eeldatava käibemaksutulu ja tegelikult laekunud käibemaksutulu vahel, on eelmiste aastatega võrreldes mõnevõrra vähenenud, kuid püsib endiselt väga suur, teatas Komisjon.
Suurim käibemaksulõhe oli Rumeenial, kellel jäi 2017. aastal saamata 36 protsenti käibemaksutulust. Järgnesid Kreeka 34 protsendiga ja Leedu 25 protsendiga. Väikseim lõhe oli Rootsis, Luksemburgis ja Küprosel, kus läks keskmiselt kaduma vaid 1 protsent käibemaksutulust.
Eestis oli käibemaksulõhe 2017. aastal 5 protsenti, mis on 1 protsendipunkt vähem kui aasta varem. Lätis oli näitaja 15 protsenti, mida on 2 protsendipunkti enam kui 2016. aastal. Leedu käibemaksulõhe on püsinud 25 protsendil alates 2015. aastast. Soome käibemaksulõhe langes aastaga 1 protsendipunkti võrra 7 protsendile.
Absoluutarvudes oli suurim käibemaksulõhe ehk ligikaudu 33,5 miljardit eurot Itaalias.
Käibemaksulõhe vähenes 25 liikmesriigis ja suurenes kolmes. Kõige rohkem, ehk 7 protsendipunkti, vähenes käibemaksulõhe Maltal, 6 protsendipuntki Poolas ning 4 protsendipunkti Küprosel.
Käibemaksulõhe nominaalväärtus vähenes 2017. aastal 8 miljardi euro võrra 137,5 miljardile eurole. 2017. aasta käibemaksulõhe moodustab 11,2 protsenti kogu Euroopa Liidu käibemaksutulust. 2016. aastal oli see näitaja 12,2 protsenti.
Käibemaksulõhe näitab, kui tõhusad on iga liikmesriigi käibemaksu sissenõudmise ja maksukohustuse täitmise meetmed, sest see võimaldab hinnata pettuse ja maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, pankrottide, maksejõuetuse ja valearvutuste tõttu saamata jäänud tulu suurust.
Märksõnad
