Vadim Dontševski,RTJ-de muudatusi esitleti kui revolutsioonilisi, kui selliseid, mis võimaldavad Eestil kui ühel esimesel Euroopa Liidu maade seas kasutada rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid väikestele ja keskmistele ettevõtetele (IFRS for SMEs) kui rahvuslike aruandluse standardeid. Esmapilgul tundub, et põhjalikult uuendatud RTJ-de rakendamine võib avaldada mõju mitte ainult kohalikele finantsaruandluse koostajatele ja kasutajatele, vaid ka välisinvestoritele, kellel juba on või kes alles plaanivad Eestis äri alustada. Kas lugu on ka tegelikult nii?
Et jõuda selgusele kujunenud olukorras, viisime läbi küsitluse Eesti ettevõtetes osalust omavate välisinvestorite esindajate seas. Valimisse oli valitud üle 200 väikese ja keskmise ettevõtte kõikidest majandusharudest ja enamikust riikidest, kelle residendid on investeerinud Eesti ettevõtetesse. Saadud vastuste põhjal võib teha järelduse, et enamik investoritest on teadlikud, et 2013. aastast algavate perioodide kohta finantsaruandluse koostamisel on kohustuslik muudetud RTJ-de kasutamine (66% vastanutest), kuid paljud küsitletud said sellest teada alles küsitluse käigus (34%).
79% vastanutest märkisid, et nende investeerimisobjektides on selliseid finantsaruandluse sätteid, mida tuleb alates 2013. aastast korrigeerida lähtudes uuendatud RTJ-de nõuetest (kapitaliseerimine, aažio, kinnisvarainvesteeringud jne). 42% vastanute arvates lihtsustavad uuendatud RTJ-d Eesti ettevõtete aruandlust ning võimaldavad olenevalt vajadusest nii paindlikumalt rakendada IFRS-i sätteid kui ka kalduda nendest kõrvale. 67% vastanutest märkisid, et nende arvates võiks Eesti investeerimisobjektide aruandlus piirduda bilansi, kasumiaruande ja lisade minimaalse arvuga. Samas märkis 82% vastanutest, et konsolideerimise ja juhtimisotsuste vastuvõtmise eesmärgil koostavad nad nii või teisiti eraldi aruandluse, orienteerudes mitte RTJ, vaid IFRS-i või emaettevõtte riigis kehtivatele aruandlusstandarditele.
Küsitluse tulemusi võib kokku võtta nii, et ambitsioonikatest eesmärkidest hoolimata ei avalda RTJ-de uuendamine suurt mõju ei Eesti ettevõtete aruandluse välismaistele kasutajate ega enamiku Eesti ettevõtete raamatupidajate töö seisukohast. Tekib küsimus, kellele oli üldse vaja RTJ-de muutmist sellisel kujul?
Vadim Dontševski,
vandeaudiitor,
Donoway Assurance
