Nõustamisfirma PwC Advisors juht Teet Tender toonitas, et ettevõtete eesmärk ongi omanikele raha teenida, ning niikaua, kui välisinvestorite omanduses olevad Eestis tegutsevad ettevõtted omanikele dividendi suudavad maksta, on ehk ka lootus, et need välisinvestorid siit ei lahku.

"Ma arvan, et selleks on paar põhjust. Üks on sotsiaalne surve, mis on tekkinud ja sunnib dividende maksma neid, kel suurem sotsiaalne vastutus ja vajadus olla heas valguses Eesti riigi ja tarbijate ees," ütles EY Balticsi partner Ranno Tingas.

Vastavalt Eesti maksusüsteemile maksavad ettevõtted tulumaksu alles siis, kui nende omanikud võtavad dividende välja. Niikaua kui omanikutulu ei võeta, riik tulumaksu ka ei saa. "Lisaks on paljudel laenusaldod emaühingutele läinud ebamõistlikult suureks ning lihtsaid ja riskivabu lahendusi napib. Lüpsilehmalt saab raha ka laenuna omanike valdusesse võtta," lisas ta.

Kevadel teatas Swedbank, et alates sellest aastast kehtib grupis uus dividendipoliitika, mille kohaselt võetakse omanikutuluna välja 60 protsenti kasumist. Avalikkuse eest on aga varju jäänud, et mitmed välisomanduses olevad suurettevõtted on hakanud omanikutulu maksma just viimastel aastatel.

Nii maksis Eesti üks suuremaid transiidifirmasid Vopak E.O.S. eelmisel aastal omanikele dividendidena tervelt 100 miljonit eurot ning tasus nendelt 26,6 miljonit eurot tulumaksu. Tegemist oli esimese korraga, mil transiidifirma omanikutulu maksis.

Vopak E.O.S. on kahe Hollandis registreeritud ettevõtte, Intercross Investments B.V. ja Tankmaatschappij Dipping B.V. ühisettevõte, millest kummalegi kuulub 50 protsenti.

Üsna suure omanikutulu maksis eelmisel aastal ka Eesti ainus enam kui miljardi euro suuruse käibega ettevõte Ericsson Eesti: emafirmale maksti 50 miljonit eurot ning riigile 13,3 miljonit eurot tulumaksu. Ericsson on omanikule dividende maksnud ka varem, viimati maksti 2007. aastal 4,5 miljonit krooni ehk 0,3 miljonit eurot.

Just välismaiste tuumikomanikega börsiettevõtted on aastate jooksul paistnud Tallinna börsil silma stabiilsete dividendimaksjatena. Nii olid investorite jaoks head dividendiaktsiad Saku Õlletehas, Norma, Hansapank ja Eesti Telekom, mille suuromanikud olid just välisettevõtted. Pärast börsilt lahkumist lõpetasid Norma ja Saku dividendide maksmise. Eesti Telekom küll maksab, aga mõnevõrra vähem kui börsiettevõttena.

Ka Tallinna Vesi, mille suurimaks osanikuks on Briti suurim börsil noteeritud vee-ettevõte United Utilities, on hea dividendide maksja.

Dividendide üha suurem väljavõtmine võib tähendada ka seda, et erilist kasvu siinselt turult ei oodata ja investeeringuid eriti ei tehta.

Teet Tender ütles, et Eesti majandus ei kasva oluliselt kehvemalt kui ümbritsevad majandused. "Teisalt on Eestis ka palju selliseid ettevõtteid, kes toodavad grupi sees teistele turgudele, mistõttu ei ole dividendide maksmist ning Eesti enda kasvu üldse võimalik siduda," sõnas Tender.

"Kindlasti aga võib mõne ettevõtte jaoks olla põhjus ka selles, et Eestis ei ole vaba raha enam võimalik kuskile isegi hoolimata seda soodustavast maksusüsteemist investeerida, mistõttu tuleb see dividendina välja viia," lisas ta.